Sissejuhatus                Uurimistöö tegemiseks ma võtsin neli ajalehte võrdluseks: 16.
märtsi, 27.
märtsi SL Õhtulehe ja 27.
märtsi, 30.
märtsi Äripäeva.

Alguses mul meeldis rohkem SL Õhtuleht, sest lehekülgede värv oli tavaline - valge ja teda müüjakse iga kaupluses.
Äripäev ei meeldinud kohe sellega, et paberi värv oli imelik, tekkis selline ilme, et see on kuueaasta vanune ajaleht.
Tekkinud ka päris suured probleemid selle ajalehe ostmisega, isegi Tallinna Ülikooli juures asuvas kioskis Äripäeva ei olnud.

Mõlemates ajalehtede on olemas esilehel lugusid, mille üks osa asub alati üleval ja teine osa - allpool ja on sarnaselt kujundatud (horisontaalselt).
Need on artiklireklaamid, lühiuudiste veerg ja komentaarid.

Vaid on ka üks oluline erinevus.
SL Õhtulehe lühiuudiste veerus ei märkanud leheküljede numbrit ning seepärast on väga raske keskenduda huvitava sind teemale, sest seda on lihtsalt võimatu leida.
Oluline erinevus on ka see, et SL Õhtulehel igapäevane tiraaz on märgatud esilehel, vaid Äripäevas tiraazi kohta informatsiooni ei leidu.

Ülesehitus                Mõlemad ajalehed on liigendatud temaatilisteks osakondadeks.
Erinevad osakonnad on kujundatud erinevalt, info-osakonnad (poliitika, majandus) on kujundatud neutralselt, meelelahutusosakonnad (sport, kultuur, nädalõpulood) vabameelsemalt.

Mõlemates ajalehtedes reklaamileheküljed ja toimetuse materjaliga leheküljed ei ole koondatud ühte kohta kokku ja on paigaldatud vahelduvalt, mis teeb lugemise huvitavamaks.

SL Õhtulehes ilmateade, horoskoop, raadio- ja telekavad on paigutatud ajalehe keskmisele kaksikleheküljele, nagu see oleks kõige tähtsam informatsioon siin ajalehes.
Äripäevas saab telekava leida nädalalõpulisas, mis on loogilisem.

Mõlemates ajalehtedes võib kohata kõvade lugudega osakondi ja pehmete lugudega osakondi.
Kõvade lugudega osakondade kujundus on rangem, reeglipärane ja lihtne ning ei erine uudiste kujundusest.
Kergete osakondade kujundus on vabameelsem, kasutatakse vabamalt fotosid ja erinevaid kirju.
Osakondade maht ei ole püsiv, vaid nad ilmuvad lehes regulaarselt ja nende järjestus on alati sama.

Toimetuse lehekülg              See on kõige staatilisem lehekülg ajalehtedes ning sisaldab päevast-päeva toimetajate, kolumnistide, lugejate ja karikaturistide arvamusi.
Mõlemates ajalehtedes sel leheküljel domineerib arvamus, mitte fakt, ja on hea eristada toimetuse lehekülg uudistelehekülgedest ka kujunduselt (teine pealkiri, teine veerulaius, suurem kiri).
Läbivalt on lehes märgata, et lühiuudised on paigutatud lehe välimistes servades olevatesse veergudesse.

Börsiinfo              Börsiinfot saab leida ainult Äripäevas.
Selles osas on kasutanud liigendamiseks tiiteltähti ja paremaks eraldamiseks jooni.
Börs on jagatud alaosakondadeks: investeerimine, rahaturg/kaubad ja pension.
Selle osakonna kujundus põhimõtselt jääb muutumatuks selleks, et lugeja saaks kiiresti leida otsiva informatsiooni diagrammist.
Siin valdab vertikaalne kujundus.

Kultuuriosakond              SL Õhtulehes kultuuritekste ei ole, vaid selle asemel on siin hästi palju fotosi ja kujundusi, mille peal on väike tekst.
Minu arvates on see väga hea lahendus, et noored tunneksid huvi kultuuri vastu.

Äripäevas on vastupidi.
Siin on pikad kultuuritekstid ja palju suuri, huvitavaid fotosid.
Sellepärast seda osakonda saab leida nädalalõpulisas.
See osakond on liigendatud alaosakondadeks: teater, konsert, kino, näitus ja vaba aeg.
See osakond on väga mahukas ja kergesti loetav.

Spordiosakond              SL Õhtulehes on väga edukalt paigutatud kultuuri ja meelelahutuse osakond ja sport.
Osakondade kujundus on teemaga sobiv ja samas ka piisavalt individuaalne, mis muudab lehe huvitamaks.
Sl Õhtuleht tegi panuse pikematele lugudele, aga nende kujundus peegeldab spordi dramatismi ka.
On kasutatud siluett-fotod, suured aktiivsed fotod, pealkirjad on kaks astet suuremad kui teistel lehekülgedel.
Spordi osakond asub viimastel lehekülgedel nii, et meestel oleks mugavam neid leida.
Selles ajalehes ma ei kohtanud eriti palju spordi statistikat.

Äripäevas üldse ei leidnud spordi osakonda, aga see võiks ikkagi olla näiteks ka nädalalõpulisas.

Kujundus (üldilme)                SL Õhtuleht rõhutab rohkem horisontaalset kujundust, aga Äripäev vertikaalset kujundust.
Selline vertikaalne kujundus teeb lugemine võimalikult mugavaks ja muutab Äripäeva teiste ajalehtede seas visuaalselt äratuntavaks.

Mõlemates ajalehtedes on kasutatud erinevaid kujundusvahendeid nagu näiteks erinevad trükikirjad, erinevad värvid, jooned, raamid ja tühi ruum.
SL Õhtulehes on igal temaatilistel osakonnal oma värv, mis on kasutatud ka nende osakondade päismikes, kus kirjas osakonna nimi, toimetaja või juhataja nimi, e-post ja telefoninumber.
Näiteks uudiste osakond on alati punase värviga märgitud ja elu - kollase värviga.
Selline värviline kujundus kutsub võimalikult paljusid inimesi tekste lugema ja pilte vaatama selles ajalehes.
Iga temaatilise osakonna nimi on kujundatud raamis ja on väga põnev.

Samal ajal Äripäevas on kõikide osakondade nimed kujundatud ühe ja saama halli värviga.
Nende peal on paks horisontaalne joon, mille peal saab leida toimetaja nime, kontakt telefoni ja e-posti aadressi.

Kujunduselemendid jagunevad püsiosaks ja muutuvateks elementideks.
Püsiosad on paigutatud erinevalt: SL Õhtulehe päis on paigutatud lehe ülaserva joondusega vasakule, vaid Äripäevas asub ta veidi madalamal ning on joondatud rõhuga keskele.
Erinevust võib märgata ka kuupäevarea asetusel: Äripäevas on paigutatud see üleval iga lehekülge parema servale ja SL Õhtulehes kuupäevarida asub ka üleval, vaid iga lehekülje vasakus servas.

Reklaami hulk ja asukoht on samuti ette antud.
Küll aga muutub iga päev reklaami kujundus.
Lugeja, kes lihtsalt korraks sirvib SL Õhtulehe märkab kohe reklaami iga leheküljes, mis raskendab lugemist väga, sest see on paigaldatud vale kohale.
Äripäevas on kõik, mis puutub reklaami, tehtud arukalt, see ei torka silma ja tekkib sellene tunne nagu siin oleks seda oluliselt vähem.

SL Õhtuleht jätab esikaane põhjal rahutu, isegi pealiskaudse mulje, on küllaltki silmatorkav.
Seevastu Äripäev on tunduvalt ratsionaalsem, usaldusväärsem, vanamoelisem ja tema lehekujundus on lihtne, selge ja ühetähenduslik, mis aitab kõikidel kiiresti leida olulist infot ja orienteeruda lehes.
Äripäev jätab esikülje põhjal sisukama mulje, SL Õhtuleht on palju õhulisem, rohkem tühja ruumi, suurem reklaam.

Esiküljed ja kaksikleheküljed    Esikülg              Mõlemate ajalehtede esikülg identifitseerib oma ajalehe ja teatab lehe sisu.
SL Õhtulehe saab ära tunda sellepärast, et esilehele pannakse iga kord suur foto, see ei pea olema alati inimese kuju, vaid alati on kasutatud suure tähelist pealkirja.
Ühel SL Õhtulehe numbril on tume pilt ja selle peal on valgete tähtedega pealkiri, teises numbris on kasutatud sama kontrasti, aga seda hoopis vastupidi.
SL Õhtuleht eristub sellega teistest lehtedest ja sellega seoses erinevad teiste numbrite esilehed eelmisest, mis annab lugejale hea võimaluse aru saada mis numbrit ta pole veel lugenud.

Äripäeva saab kohe ära tuntuda selle ajalehe paberi värvi järgi.
Samuti ka ajalehe nimetuse kuju torkab silma, sest ta on punasel foonil.

Äripäeva esilehel on suur foto, tavaliselt inimese kujuga, kes on seotud poliitikaga.
Iga number eristub ka eelmisest numbritest, muutub pealkirja värv, suurus ja stiil.

Iga ajalehe artiklireklaamid on erinevalt kujundatud.
SL Õhtulehet rõhutab pealkirja, mitte artikli, sisu.
Äripäeva esilehel on ikkagi rohkem uudiste lühikesi kokkuvõtteid.
Need artiklireklaamid on paigaldatud sarnaselt ja loovad nö raami, mis annab leheküljele tavapärasuse, kuigi iga päev on uued uudised.

Esilehtedel on ka esitatud ajalehtede nimetused, mis on eraldatud uudistest selgelt ja on alati paigaldatud samale kohale.
Samuti SL Õhtuleht meelitab lugejat sissepoole vaatama, näiteks sellega, et reedese numbri esilehel on üleval alati trükitud suurte tähtega: "Lehe vahel nädala telekava".

Kaksiklehekülg              SL Õhtulehes vastakleheküljele pannakse omavahel mitte seotud ja eriteemalised lood.
Mõlemates ajalehtedes on lehed klammerdatud ja võib öelda, et jätkukoht ei lõhu fotodel ühtegi detaili.
Kui jälgida, et lehekülje jätkukoht asuks veeruvahes, siis tahaks märkida, et Äripäevas jääb pealkirja jätkukoht sõnavahesse.
Vaid SL Õhtulehel on paljudes jätkukohtades tähed jagatud pooleks, mis sobib ka lugemiseks, kuid natuke raskendab seda.

Kui rääkida kaksiklehekülje vaatamisjärjekorrast, siis tavaliselt langeb pilk esmalt parempoolse keskmisele elemendile, siis tuleb välja, et SL Õhtulehel nendeks elementideks on reklaam.
Minu jaoks on see mõttetu strateegia kogu aeg panna reklaam pearõhulisele paremale poole ja jätta tähtsam informatsioon siis vasakule poole.
Selles olukorras on raske jälgida põhi uudiseid, sest ei saa lihtsalt aru mis on olulisem selles ajalehes, kas reklaam või ikkagi tänapäevased uudised.

Äripäevas vastakleheküljed on kujundatud tervikuks ja sinna on edukalt pandud suured intervjuud ja fotoreportaazid.
Leheküljele on pandud samateemalised lood.
Lühiuudiste veerud on jäänud välisservadesse ja sellega nad moodustavad leheküljele omamoodi raami.

Veerud    Veerulaius              Äripäevas ja SL Õhtulehes on kasutatud põhilise veerulaiusena 10 cic.
Loetavuse seisukohast on sellised veerud liiga kitsad, kuid samal ajal selline veerulaius annab võimaluse lihtsalt kaks veergu kokku lükata.
Kahte kokkulükatud veergu võib harva kohata nii Äripäevas, kui ka SL Õhtulehes.

Mõlemad ajalehed kasutavad veerulaiuse varieerimist nii, et varieerivad veerulaiust osakonniti.
SL Õhtulehes on kitsam veerg uudistel ja laiem - naise osakonnal.
Äripäevas on kitsam veerg kasutuses uudistel ja laiemat veergu võib leida toimetuse leheküljel arvamuse osakonnas.

Veerupikkus              Kui veerulaius otsustatakse üks kord ja seda kasutatakse numbrist numbrisse, siis veerupikkuse valik on iga konkreetse lehekülje kujundamise probleem.
Ideaalne veerupikkus on 5 - .
Konkreetse loo veerupikkuse otsustamisel on tähtis mõjur mulje, mille veerud jätavad.
Liiga lühikesed veerud on märkamatud, seepärast kasutavad mõlemad pikki veerusid.
SL Õhtulehes on pikad veerud igavad, hallid ja neid on raske lugeda.
Äripäev kasutab rohkem ühe loo juures ja seetõttu tulevad veerud väiksemad ja tervikuna tekst tuntub lühem.

Kaarladu              Äripäevas on veerud alati kulgenud sirgete kolonidenna, mis muudab mõne osakonna ajalehes igavaks.
SL Õhtulehes on veerud taandatud kares ümber foto, mis lisab lehekülgedele elavust.
See võte lubab panna illustratsiooni lehe keskele, aitab pildil ja sõnadel tihedamalt liituda, laseb illustratsioone kasutada nende optimalses suuruses, siis ei pea nad olema täpselt veerulaiused.
See muudab SL Õhtulehe huvitavamaks ja sellised artiklid jäävad paremini meeles.
Sl Õhtulehes on tavaliselt teksti ja illustratsiooni vahele jäänud vähemalt 1 cic tühja ruumi, vaid ühes kohas toimetajad vist unustasid nenede vahele tühja ruumi jätta.

Liigendusvõtted                Äripäevas on mõndades kohtades kasutatud liigendamiseks tiiteltähti.
Lõigu esimene täht on trükkitud suuremas hallis kirjas ja on "upputanud" teksti sisse.
Tiiteltäht on kasutatud kergetes lugudes.
Tiiteltähe suurus on kindel arv ridu - 3 rida.
SL Õhtulehes tiiteltähti liigendamiseks ei kasutada.

Mõlemates ajalehtedes on kasutatud kujunduselemendina jooni, nendega on üks tekst teisest eristatud.
Äripäevas on paksed hallid jooned ja SL Õhtulehes on peened mustad jooned.
Kui vaadates SL Õhtulehte, siis vahest ei saa aru kas lehele on erinevad artiklid paigutatud või on see üks ja sama lugu, kuna joon on halvasti märgatav.

Kiri (stiil)                Äripäeva lugemise teeb võimalikult mugavaks hästi loetav kirjatekst.
Mõlemates ajalehtedes on sobiv reavahe, kuid Äripäevas on tähtevahe on suurem ja seepärast kiri näeb paremini välja.
Artiklite sees on kasutatud ühe suurusega kirja.
Rasvast kirja kasutatakse artikli erinevate osade pealkirjades, kapslides või intervjuudes küsimuste esiletõstmisel.
Mõlemates ajalehtedes on pealkirjad paigutatud kohtadesse, kus nad on hästi märgatavad ja arusaadavad.
Nii SL Õhtulehe kui ka Äripäeva pealkirjad ei ole kohendatud ühe horisontaalse joonega ja teiene osa pealkirjast jookseb allpool.
Seda võib näha kui artikkel on jagatud mitmele lehele.

Mõndades kohtades pealkirjade suurus ei vastanud teksti kirja suurusele.
Näiteks pealkirja tekst oli suurusega 20, aga tekst ise oli 10 punktilise kirjaga, kuid minu arvates loogilisem oleks kasutada siiski tekst suurusega 12.

Illustratsioonid                SL Õhtulehe fotod äratavad huvi ja sunnivad lugejat peatuma.
Need fotod annavad infot ja sellega nad täiendavad teksti ka.
Nad on kasutamiskõlblikud, sobiva suunaga ja on hea kvaliteediga.
Kahjuks, ei saa sama öelda Äripäeva kohta, sest siin need fotod ei ole kvaliteetsed, mõned nendest on liiga tumedad, mõned liiga heledad ja seepärast nad ka ei ärata lugeja huvi.

Mõlemates ajalehtedes valdavad dokumentaalfotod.
Palju sündmusfotosid saab leida SL Õhtulehe spordi osakonnas.
Siin on valitud küllaltki head pildid: dünaamilised ja enamuses spontaansed.
Need fotod annavad leheküljele liikuvust ja näitavad ikka seda, mis tekstis on oluline, aga mitte seda, mis fotograafile meeldib.

SL Õhtulehe fotod annavad edasi keskse sündmuse sõlm-momente, peategelasi tegutsemas, mitte mingit suvalist ajahetke, nagu see tehtud Äripäevas.
Äripäevas saab tutvuda rohkem lavastatud, poseeritud fotodega, mis aga jätavad ebausutava mulje ning muutuvad kergesti taustaks ja ei anna mingit informatsiooni.
Veel tahaks öelda, et Äripäevas on enamik inimeste portreedest ülevalt osa ära lõigatud ja jääb selline mulje, et inimestel on pool pead puudu.

Mõlemates ajalehtedes on peale siluett-fotosid kõik teised on nelinurksed.
Äripäevas võib leida tohutult palju siluett-fotosid, kuid neid ei pakku rohkem lugejatele, vaid vastupidi tõukavad nad eemale.

Äripäevas on iga osakonna juures samal real paigutatud siluett-foto, mis tihtipeale "ronib" pealkirja peale ja pealkirjade viimased tähed jäävad pildi alla nii, et ei sa terviklikult sõna välja lugeda.

Nii Äripäevas, kui ka SL Õhtulehes mitte ükski foto ei korda teineteist ja ei räägi tekstile vastu.
Fotod on visuaalselt seotud tekstiga ja nende suund sobib tema asendiga plokis.
Fotod on suunatud vaataja pilguga nendega seotud tekstide poole ja lehekülgede sisse.

Fotoallikad              Fotoallkirjad on olemas peaaegu kõikidel piltidel, ainult väiksemal siluett-fotol need puuduvad.
Enamik fotoallkirjadest moodustavad iseseisva terviku ja ei korda pealkirjas ega kapslis öeldut.
Nad on mõistetavad ka ilma juuresolevat lugu lugemata.
Fotoallkirjades sisalduv informatsioon on korrektne.
Äripäevas fotoallkirja pikkus on 2 rida, harva 3 rida, SL Õhtulehes võib aga leida 5-realise allkirja.
Fotoallkirjad asuvad enamasti fotode all foto laiuselt.
SL Õhtulehes on mõned allkirjad paigutatud fotost paremal.

Fotograafi nime jaoks on püsiv koht foto all paremal.
Fotograafi nimi on laotud fotoallkirjaga samas kirjas, ainult väiksemas.

Keelekasutus                Artiklites leiduvad ka mõned trükivead, mis paistavad kergesti silma.
Samuti SL Õhtuleht kasutab liiga palju võõrsõnu: polyglot, popstaar, State Universityst, mis ei tee ajalehe keelekasutust paremaks.

SL Õhtulehes on näha, et pealkiri, fotod ja tekst ei sobi omavahel kokku.
Näiteks, ühel uudisel oli pealkiri "Poliitikud kosuvad soojal maal" ja midagi pärast keset artiklit oli terve veerg kirjutatud suusapuhkusest.
Seda veergu ma ei saanud ka seostada isegi fotoga, sest foto oli tehtud Egiptuses ja seal pole ju mingit suusatamist.

Samuti leidsin selles lehes, et pealkiri ei anna teada, mis on artikli keskne teema.
Näiteks, pealkirjas "Lenna!
Piiireeet!
Kati!

Le... !
Jess!
!
!
" on järjest kasutatud sõnad, mis ei sisalda mingit informatsiooni ja ei tõmba lugejate tähelepanu.
Fotost ei saanud ka kuidagi aru, et selles artiklis on jutt Vanilla Ninjast.

Kokkuvõtte                Lõppuks tahan öelda, et minu jaoks on Äripäev kujundatud paremini.
Vaatamata sellele, et Äripäevas on vertikaalne kujundus ja see veenitab natuke lehekülge, seda ajalehte on mugavam lugeda.
Äripäev näeb välja ratsionaalsem ja usaldusväärsem.
Kuid teiselt poolt, ta jätab negatiivse mulje, fotode kujundamise pärast.
Esiteks on kõikides inimeste portreedes pool pead puudu.
Teiseks mõndades kohtades piltide kvaliteet on halb, mis kohe tappab tahtmise edasi lugeda.

Pärast võrdlemisest SL Õhtuleht jätab õhulise sisuga ajalehe mulje.
Selles ajalehes ärritab reklaam ja isegi tema vale kohale paigutamine.
Ei meeldi ka viimase lehe vormistamine.
Sinna on pandud suur reportaaz ja seepärast tekkib selline tunne, et see ajaleht on lõppmatu.
SL Õhtulehe positiivseks küljeks on fotod.
Kõik fotod on tõesti huvitavad, tehtud õigel ajal ja sisaldavad sõlm-momendi.

Ise endale ma valin Äripäeva hea lehekujundamise pärast.