Selles töös ma proovin võrrelda kaks ajalehte SL Õhtuleht ja Äripäev.
Kuivõrd on hea nende kujundust ja tehnilist lahendust järgmiste kriteeriumite järgi:  ajalehe ülesehitus;üldilme;esileht;veerulaius - veerupikkus;liigendusvõtted;kiri;ilustratsioonid;keelekasutus.

Ma võtsin kaks numbrit 16.
märtsi eest ja kaks numbrit 21.
märtsi eest.

Sl Õhtuleht (reede, 16.märts 2007).
Tiraaž on 63 236 eksemplarit.

Esilehel on suur pilt purustatud autokaitserauda ning pealkiri "Kättemaks või enneolematu julmus?
Autoavariisse sattunud turvamehe peksid teises autos sõitnud mehed sandiks".
Miskipärast ei viita lehekülge, kus see uudis võiks edasi läbi lugeda.
Esilehel on ka esitatud peauudise ELU, UUDISED, SPORT ja NAINE rubriigides(ei ole ka lehekülge), on lisatud ka fotod, mis täiendavad uudisi.
Ajalehe nimetus kaob natukene, sest see on väikse tähtedega.

Esimene jaotus nimetab " Uudised " , milles on peamiselt Eesti uudised (poliitika, mingid sündmused).
Kõik kokku on viis lehekülge.

Edasi tuleb kaks lehekülge " Välismaa´lt", kuigi on esitatud üks artikkel ning lühikesed uudised Venemaalt, Suurbritaaniast ja Hiinast, peamiselt nad on ülevaatlikud.
Edasi tuleb "Arvamuse" jaotus.
Ainult üks lehekülg ja neli artiklit.
Selles osas on esitatud inimese arutlused anntud probleemidest.

Pärast seda tuleb "Elu".
Selles jaotuses on artikkel "Klassi" filmist, lühikesed uudised tuntud inimestest (nii Eestis kui ka välismaal) ning intervjuu eesti laulja Nelle-Liis Vaiksoo´ga.
Edasi tuleb rubriik, mis pühendab naistele ning nimetab ka "Naiseks", milles räägitakse valulistest probleemidest.
Pärast seda tuleb "Täna" rubriik, milles võib ära tunda kellele täna on sünnipäev, mida võiks vaadata televisooris, meeldejäävad päevad, ristsõna, horoskoop, ilm, anektootid, üldiselt on esitatud meelelahutused ning on ka üks lehekülg kuulutustega.
Kõik, mida Teid huvitab kodust, võib leida "Oma kodu" rubriigis.
Üheksal leheküljel on esitatud mingid üritused, näited ja kodukujundamise lahendused ja nii edasi.
Pärast seda tuleb kaks lehekülge "Kultuur ja meelelahutus" ( kino, teater, kontserdid).
Veel on esitatud neli lehekülge "Sport".
Peauudised spordi maailmas nii Eestis kui ka välismaal.

Viimane lehekülg on "Elu" rubriigiga.
Sellel leheküljel on uudised tuntud inimeste elust (tuntud nii tänapäeval kui ka minevikus).
Kokku on 36 lehekülge.

Ajalehes on liiga palju reklaamid, mõnikord on isagi terve lehekülg reklaamis.
Seetõttu lugeja tähelepanu lülitub ümber kirju reklaami peal ning ainult pärast seda artikli peal.

Fotod, infograafika ja illustratsioonid on ajalehes palju loetavamad kui tekst.
Seejäral igas artiklis on illustratsioon nii suured kui ka väiksed, mõnikord on neid liiga palju.
Mõned illustratsioonid on pandud teksti keskes, see takistab natukene lugemisele.
Mõned piltid on kommenteeritud.

Veerulaius on peamiselt .
On olemas range veerujagamine.
Laius on ühesugune, vaid kohati (mõnedes artiklides) on parem külg on kirjutanud ebaühtlaselt.
Veerupikkus on peamiselt keskne umbes , kuskil veerg algab alguses ja lõpeb lehekülje lõpus, see on umbes .
Kõik sõltub artikli pikkust, illustratsioonist ja reklaamist.
Seetõttu, et seda lugeda, tuleb hoia ajalehte kogu pikkuses, ei panne kokku pooleks ( see raskendab lugemist).
Kõik uudised on jaganud mustaks ribaks.

Kiri on keskne.
Pealkirjad on trükitud suurte tähtedega ning kasutatakse rasvakiri.
Kasutatakse ka umbes 5-6 erinevaid kirje.
On olemas punased pealdisid ja allkirjad illustratsiooni juures.

Keel on arusaadav lugemise jaoks.
Artikli pealkirjad on hästi sõnastanud.
Kuskil muidugi võiks midagi toimetada või lisada.
Laused on kesksed.

Peamiselt ajaleht on hästi kujundanud, palju illustratsioone.
Lühikese tähtaja eest on ülesvõtnud hea uudise materjal.

Miinuseks võiks nimetada, et pärast lugemist Teie käed on tingimata mustad, kuna ajaleht määrdub.

Äripäev (Nädalavahetus).
16.-18.
märts 2007.
Äripäev muutis päris kardinaalselt oma kujundust, moodsama väljanägemise sai ka Äripäeva logo.
Teemade algusesse tulid kasutusele suured päised ja nende kõrvale lühiinfo.
Suuremat rõhku on pandud lugude hierarhiale.

Esilehel on ka suur pilt, see on vist keskne ajalehe teema (konflikt).
Kirjutatakse suurte tähtedega.
Alt- ja pealtpoolt on esitatud ka teiste uudiste algus ning on viitanud leheküljed.
Ajalehe nimetus paigutab ümber vasakule ning kaob üldisel plaanil.
Teisel lehel on ülevaade viie päeva eest ning nimetatakse "5 päeva".
Edasi on eesti uudised, kõik kokku on kaheksa lehekülge.
Pärast seda on jaotus "Luubi all" nimetuse all, see on peamiselt finantsuudised ( neli lehekülge).Edasi tuleb "Portree", mis on pühendanud eestlastele tegelastele, antud juhul Rain Tolkale ja Andres Maimikale (kaks lehekülge).
Pärast seda tuleb "Vaatluse" neli lehekülge, milles on esitatud peauudiste ülevaade, mis toimuvad Eestis.
Veel selles numbris on esitatud järgmised rubriigid: börs (erinevad grafikud, börsid, indeksid, investitsioonilised fondid, valuutakursid), auto (viimastest uudisasjadest uudised), tervis, noored ( õpingud, raha, karjäär).
Ajaleht lõpetab "Arvamuse" rubriigiga, milles on esitatud toimetuse seisukohad ja kommentaarid.
Viimasel leheküljel on seda, mida tuleb välja järgmises numbris.
On olemas ka "Puhkepäeva" lisamine, milles võib tutvuda pealina kultuurielu uudistega, kuhu võiks minna, mida vaadata.
See ei ole liiga "äri" ajaleht.
Äripäevas on kokku 36 lehekülge ning Puhepäevas on kokku 24 lehekülge.

Veerusepikkus on mõnedes kohtades on liiga pikk, lehekülje algusest kuni lõpuni.
See on ebamugav.
Veeruselaius on .
Leheküljel on kolmest kuni kuueni veerust.

Mõnedes kohtades uudised on jaganud üldmusta joondega, kuskil punktiiriga, kuskil on jaganud kuidagi.

Jälle on väga palju reklaame, vaid vähem kui SL Õhtulehes.

Reklaam ei ole nii silmatorkav ja kirju.

Peamiselt on artiklid koos illustratsionidega, vaid mitte kõik.
Nad on väga suured ning alati asuvad pealt, kommentaar on alati nende alla.
Aga mitte kõikides illustratsioonides on kommentaarid.
Illustratsioonid on osutanud mustas raamis.

Ajalehes muutusid kõik kasutavad kirjastiilid.
Põhiteksti kitjaks on uues kujunduses Arnhem Blond.
Ajalehes on erinevad kirjasuurused.

Pealkiri on kirjutanud paksu ja suure kirjaga.
Allteema on täidanud poolpaksu kirjaga.
On olemas range veerusjaotus.
Kasutatakse hallid ja mustad värvid.

Jaotuse pealkirjad on kirjutanud suurte hallide tähtedega.

Keel on jõukohane arusaamiseks.
Tekstid on lühikesed ja informatiivsed.
Otsimist-leidmist pakkuvatest külgedest on võimatu üle vaadata .

Pealkirjad on selged.

Peamiselt ajaleht on määranud ärile inimestele, seejärel lugejate ring on kitsendanud.
Mitte kõikidele see on huvitav, kuna siin on esitatud peamiselt poliitilised ja majanduslikud uudised.
Hind on ka vastuvõetav mitte kõikidele soovitajatele.
Nagu SL Õhtuleht, Äripäev määrdub, vaid natuke vähem.
Paberivärv erineb ülejäänudelt, kuna tavaliselt kõik ajalehed on valged.
Üldiselt see on tõsine ajaleht tõsilistele inimestele.
Kui võrrelda, milline ajalehe kujunduse parem, siis võiks öelda, et Äripäev on parem, kuna seal on rohkem lehekülge ja on olemas lisand spetsiaalselt reede juurde.

SL Õhtuleht (kolmapäev, 21.märts).
Tiraaž on 65 106.
Ajalehe keskes on suur foto ning suurte valgete tähtedega on kirjutanud pealkiri: "Palgikoorija tappis mehe" ning vaevalt vähem tähtedega "Kuidas mees masinasse sattus, on mõistatus".
See kõlab intrigeerivalt, seetõttu tekkib soove, et läbi lugeda seda edasi ning järelikult osta alguses.

Alt on airBaltic firma reklaam.
Reklaami kujundus soovib soovida paremat, seetõttu lugeja pilk ei viivita nende peal kaua.
Pealt on esitatud kolme uudiste algus, millega võib tutvuda edasi.
Tanel Padari kitaariga foto varjab ajalehe kaht esimest tähte, järelikult ebaõnnestunud foto paigutamine.

Ajalehe jaotused on järgmised: uudised ( 6 lk), välismaa ( 2 lk), arvamus ( 2 lk), elu (5 lk), m&n (1lk), kuulutused (1 lk), täna (2 lk), kultuur ja meelelahutus ( 2 lk), sport (4 lk).
Viimasel leheküljel on suur ristsõna.

Ajalehes on reklaami rohkus, mis erineb Äripäeva ajalehe reklaamist.
Võib olla mitte iga reklaam saab asuda Äripäevas, kuna see ajaleht võib kaotada oma äristiil.

Väga palju illustratsioone, rohkem kui Äripäevas.
See teeb ajalehte "elavaks", huvitavaks ja mitmekesiseks.
Suurem osa fotosid, illustratsioone- ja graafikat vajavad Mõnedes artiklides on rohkem foto, kui ise artikklit.
Mitte kõigidel fotodel on raamid ja piirid, mõnedes kohtades on kujutanud inimese siluett ning tekst asub ebaühtlaselt.
Mõnedel leheküljedel on jälle ebaõnnestunud foto paigutamine ( ei ole selge reeglit, "kleepivad" kuhu tahavad).

Veeruselaius on üsna erinev - 4; 4,5; .
Kuskil tekst on kirjutanud painutuse alt ( foto vahel).
Veerusepikkus varieerib ka artikli suurust ja fotost.
Nende pikkus on peamiselt 6, 10, .
Mõned uudised asuvad pealt nind on pigem horisontaalsed, kui vertikaalsed.

Kiri on standartne ajalehe jaoks.
Kasutatakse ka erinevad kirja suuruseid mitmekesisuse jaoks.
Suurte tähtedega on kirjutanud pealkirjad.

Kasutatakse mustad ja punased värvid.

Keel on lihtne arusaamise ja lugemise jaoks.
Laused on kesksed.

Ajaleht on väga elav Äripäevaga võrreldes.
See ongi selge, kuna kohe on märgatav ajalehestiil.
Iga toimetus järgib oma reeglit.
Kui Äripäevas on pigem range ja äristiil, mis on suunatud äri ja hõivatud inimeste, siis SL Õhtuleht on pigem lihtne ja lähim rahvaste juurde.
Selles ajalehes võib läbi lugeda isegi mingeid kuulujutteid.
Informatsiooni valik on ka huvitav.

Äripäev (kolmapäev, 21.märts).
Ajalehe keskes on peaministri foto, kelle näo on sulgenud euromüntiks.
Pealt on esitatud valuutikursusid, alt parema äärega on trükitud ajalehe jaotused ja peauudised, mis võib nendes läbi lugeda.
Suurte mustade tähtedega on tehtud pealkiri "Liitumiskava pole ega tule".
Esilehel on ka kaks foto inimese kujutusega.

Esileht on liiga ühesugune, ei köida lugeja tähelepanu.

Ajalehes on järgmised jaotused: 5 minutit ( päris uus rubriik on lehe alguses, mis pakub valikut viimase hetke uudistest ja Äripäeva hinnangust päeva tegijatele), uudis ( 5 lk ), börs ( 5 lk ), ehitus ( 5 lk ), arvamus ( 2 lk ). Viimane lehekülg on pühendanud sellele, mida võib läbi lugeda selle nädala järgmistes väljaandmistes.
Sellel leheküljel on ka esitatud üks artikkel Halensi kataloogifirmast, mis ei sisene eelloendanud jaotustesse.
Kõik kokku on ajalehes 24 lehekülge, nendest kolm lehekülge on täielikult pühendanud reklaamile ( ei arvestades reklaame pooolleheküljel või veel väiksemad reklaamid).

Ajalehes on illustratsiooni rohkus, mille juurde on tehtud kommentaarid.
On olemas nii suured, kesksed, väiksed kui ka mustad ja värvilised fotod.
Kõik fotod on lisand artiklide juurde, aitavad paremini aru saada artikli olemus.
Foto paigutamine ei sega lugemist.

Veerusepikkus varieerib artikli suurust.
Peamiselt see on umbes .
Vaid on olemas ka pikem näiteks 15st kuni 20ni cm.
Kõik sõltub jälle leheküljest, kui palju nendel on reklaame, fotosid ja artikleid.

Veeruselaius on standartne ( umbes ), vaid on üks artikkel arvamuse jaotuses, milles veeruselaius on .
See on reeglitest erand.
Lühikene uudiste ülevaade paikneb  laiuses.
Uudised on jaganud peenikeste üldmustade joonedeks.

Peamiselt leheküljel võtab kohti sisse mingi peamine ja tähtis uudis, on suur suuruse järgi.
Ning pärast seda paiknetakse mingi reklaam või ruum täidetakse pigem lühikesemat artiklit.

Kiri on standaartne.
Pealkirjad on eristanud paksude ja suurte tähtedega.
Kasutatakse mitu kirja variantid, et ajaleht ei näe välja igavalt ja ühesuguselt.
Kõik allikate viided on tehtud paksudega tähtedega.

Pealkirjad on üsna silmatorkavad, köidavad lugeja tähelepanu.
Keel ei ole raske, on jõukohane arusaamiseks.
Laused on kesksete pikkusega.
Muidugi võiks midagi toimetada ja lisada.

Põhimõttes ajalehe kujundamine ei erine mitte põrmugi reede numbrilt.
Kuid on erinevad rubriigid ja lisandid, et oleks huvitavaks.

Informatsiooni valimine on hea ja ka huvitav määratud inimestele.
Ajalehel on olemas ka oma määratud reeglit ning need järgitakse igas numbris.
Kolmapäeva number on parem SL Õhtulehel, kuna siin on pigem informattivsem ja huvitavam, kui Äripäevas.

Kokkuvõttes ma tahaks öelda, et ajalehe tehakse lugejale, seega võib kujundaja ju oma tööst küll vaimustada, kuid kui seda ei märka lugeja, ei ole kujundaja töö läinud kümnesse.
Elegantne ja täpne tüpograafia ja veeruõhu täpne jälgimine, arukas värvikasutus - need on ajalehekujunduse kindlad alused.
Hea kujundus, nagu ka hea kitjutamine nõuab aega ja vilumust, kuid tõstab usaldust.
Lugejad otsustavad ajalehe üle ka selle järgi, kuidas see välja näeb.
Kui väljanägemine on korralik, täpne ja kompetentne, eeldavad lugejad, et ka sisu on kompetentne.
Ajalehed SL Õhtuleht ja Äripäev on hea kujundusega eesti ajalehest.