See suur maailm on nii erinev, samamoodi nagu kõik meie.
Igaüks elab oma elu ja tal on oma saatus.
Ühed arvavad, et saatus kui elutee on kindlasti olemas, kuid ta ei pea olema ilmtingimata ette määratud, seega mõnel inimesel teda pole.
Mõned meist kujundavad oma saatust ise, mõned on aga kui käsist ja jalust seotud.

            Meie saatus on see, mis juhtub meie valiku tõttu meie tahtel ja mõnikord meie soovil, vahel salasoovi mõjul.
Arvatakse, et saatust ei ole võimalik muuta, et see on püsiv sinu elu algusest ehk lapsepõlvest, see on nagu täpne skeem, mille järgi sa hakkad elama.

            Elus tihti tulevad ette sellised situatsioonid, kus sa ei tea, mida teha ja mida ette võtta.
Ja kui sul läheb midagi valesti, siis paljud meist süüdistavad oma saatust, kuid igas olukorras on olemas õige väljapääs, mida sa saad leida.

Sellepärast arvan,et inimene on oma õnne sepp ja kui ta tahab, saab teha ta end kõige õnnelikumaks selles maailmas.

Meie saatus sõltub sellest,  millest me lähtume: kas nagu lapsed, kohe saadavast kommist või tulevikku silmas pidades.
Selle all ma mõtlen seda, kas me suhtume tõsiselt meie ellu  ja mõtleme läbi kõik edaspidised tegevused või meie elu on spontaanne, kas valime selle, mis on meile meeldivam, lihtsam, kasulikum, harjumuspärasem või valime selle, mis on lõppkokkuvõttes kasulikum meie arengule, kuigi võib olla raskem, ebameeldivam.

Sündmus on vaid impulss, mis peab panema meid liikuma, võtma vastu otsuseid, tegema teatud valikuid.
Üks valik viib meid ühele teele, teine teisele.
Just otsustest sünnib saatus.
Võibki öelda, et väga oluline valikute tegemisel on oskus näha lähitulevikust kaugemale, teha jätkusuutlikke otsuseid.

Meie tulevik sõltubki eelkõige valikust, mida tuleb teha erinevatel eluaastatel ja elualadel.

Olen lugenud raamatut "Medaljon", kus on väga hasti näidatud noorte elu.
Kuidas nad seda üles ehitavad ja saavad hakkama oma probleemidega.
Väga tugevasti peegeldub sinu saatuses see, kuidas sa suhtud oma ellu.
Kas sa lased, et kõik oleks nii nagu on või sa proovid muuta midagi ja panna vastu sellele, mis sulle ei meeldi.

Selle teose peakangelane on viietestkümneaastane tüdruk Heidi, kelle elu ei ole niivõrd hea, kuid ta proovib võidelda ja olla tugev.
Teda aitab tema armastus.

Noored näitavad end täiskasvanutena: nad ei sõltu vanematest ja  nad on võimelised tegema oma valikuid iseseisvalt.
See on näidatud Heidi äraminekus kodust ja tema otsuses jätta alles oma laps.
Ei tea, kuidas mina käituksin selles olukorras, aga see tüdruk on väga tugev, kuna ta ei teinud välja sellest, mida rääkis talle ema, kes tegelikult peaks olema kõige lähedasem inimene elus, vaid ta valis endale sellise tee, mis tema arust oli parem.
Peab nautima tänase päeva õnnistusi ja taluma kannatlikult kurjust, sest meil on ainult tänane päev: eilsele oleme me surnud ja homse jaoks alles sündimata.
Ta teadis, et ise määrab endale vastutuse, aga see oli tema valik.
Tema noormees sai surma, aga isegi  kümne aasta pärast tal ei olnud kahju nende ammustest otsustest .
Teose lõpus oli aru saadav, et Heidi oli õnnelik ja tal oli hea meel, et ta tegi sellise olulise sammu, et sünnitas lapse.
Ta armastab oma last, oma nüüdset elu ja neid momente Taneliga, oma armastatud noormehega.
Uus elu algab meie jaoks iga sekundiga.
Mingem rõõmsalt sellele vastu.
Peame ruttama edasi, kas tahame või mitte ja meil on parem kõndida pilk pööratud ettepoole, selle asemel, et aina tagasi vaadata.
Heidil olid suured probleemid  oma emaga, aga ta teadis, et tal on vähemalt üks inimene, kelles võib 100 protsenti kindel olla.
See oli Tanel, kes toetas teda, kes hoolitses ja armastas.
Õnnes peitub armastus ja asrmastuses peitub õnn.
Suureks õnneks oli Taneli poolt jäetud mälestus: nende laps, keda nad olid koos loonud, kes hakkab neid siduma kogu elu jooksul.
Heidil polnud vaja midagi peale armastuse ja sõpruse, sest ilma selleta kaoks kogu elu mõnu.
Sellest olenes tema õnn noores elus.
Iga inimene ise valib enda jaoks selle, mis teeb teda õnnelikuks.
Õnn see ei ole eesmärk, see on eluviis, kuidas sa suhtud ellu, niimoodi sa eladki selle läbi.
Kõik sõltub sinu enesest ja sa pead lootma ainult enda peale, sest elu on keeruline: see on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole.
Ta võib näidata endas ka kõige halvemaid külgi, kuid siiski alati on ta ühtemoodi.
Teeb haiget ja vahel kui juhtub, paneb isegi naeratama.
Heidi elus oli mitu põrkamiskohta, kuid suuremas osas pani see teda naeratama.
Teiselt poolt, kui veel üks kord läbi mõelda see teos ja tuletada meelde, kuidas Heidi tutvus ja sai kokku Taneliga, siis võib küll arvata, et see oli talle saatusest ette määratud.

Kõik asjaolud langesid kokku niimoodi, et need kaks inimest kohtusid.
Seda ei saanud tüdruk mitte kuidagi ette näha.
See oli saatuse kingitus.
Mis paistis tüdruku jaoks nagu päike.
Koos sellega tuli ka hinge rahu ja rõõm.
Ei saa öelda, et Taneli ilmumine kohe muutis Heidit õnnelikuks, sest õnn ei lange taevast alla nagu suur kivi, vaid seda luuakse samm-sammult väikestest rõõmsatest momentidest ja asjadest.
Tundke end nagu lapsed ja proovige vaimselt panna nööri peale helmeid, mis oleksid ainult head momendid, aga halvad visake minema.

Peakangelased sattusid väga kiiresti täiskasvanute ellu ja selle keerisesse.
Iseseisev noorus  on see aeg mida sa  saad nautida, mida ei puuduta töö ja teised täiskasvanute probleemid, kuid kõik tahavad näha välja suurtena ja iseseisvatena.
Noored  proovivad kiirendada oma elu ja tihti selle tagajärjeks on vead, mida nad hiljem kahetsevad.
Kuid see ei puuduta Tanelit ja Heidit neil oli liiga vähe aega.

Tanel teadis kõike, mis juhtub temaga, sellepärast ta proovis jõuda teha seda, mis oli võimalik tema elus.
Alles siis, keui me tõeliselt tunnetame ja mõistame, et meie aeg maa peal on piiratud, hakkame me iga päev täiel rinnal elama, nagu oleks see ainus päev, mis meile on antud.
On vaja aru saada, et iga meie hetk elus võib olla nii kaalukas ja tähtis meie jaoks, et tuleb väärtustada igat läbi elatud sekundit.
Minu arust kõige suuremaks Taneli saavutuseks oli see, et tema tüdruk oli kaitstud ja armastatud.
Iga päev tema kõige lähedasem inimene kinkis talle soojust, rõõmu, armastust, mis tegi teda õnnelikumaks selles maailmas.

Tanel jättis Heidi ellu suure ja hella jälje, mis muutis globaalselt noore neiu ja tema ümbritsevate inimeste elu.
Ise noormees oli ka õnnelik, sest ta nautis oma armastust Heidi vastu, see on loomise tunne, mis sünnib suurest tahtejõust.

Heidi mängis väga tähtsat rolli mitte ainult Taneli elus vaid ka tema perekonna elus.
Ta sai  selle perekonna nime jätkajaks, mille eest olid noormehe vanemad väga õnnelikud ja tänulikud Heidile.
Keegi ei tea, kas see oli juhuslik, Taneli ja Heidi initsiaalid sobisid sellele medaljonile, mis kunagi oli poisi vanaisa oma, või ikkagi see oli nende saatus.
Mõnikord elus ilmnevad sellised asjad, mis tunduvad meile omapärastena, mis on erinevad teistest, ebatavalised.
Nendega on meil tihti oma side, mis mõjutab meie elu.

Ühed võivad olla positiivsed, teised aga negatiivsed.
Ei oska öelda, kas see medaljon oli hea või halva energiaga.
See andis märku Tanelile, et Heidi oli just see, kes oli talle ette määratud, kuid teiselt poolt sellega olid seotud tema õe, venna ja enda surm.

Kas see on õnn, et kõik juhtus niiviisi?
Me tihti ei saa aru, miks juhtub meie elus selliseid asju.
Kas sellest me saame kasu või see toob meile ainult pettumust.
Elu on täis selliseid küsimusi ja mitte keegi ei tea nendele õigeid vastuseid.
Igas inimeses on oma saladus ja ta on tulnud sellesse maailma oma täpse ülesandega.

Meile on antud aega, kuid keegi ei tea kui palju, seepärast ei tohi raisata seda, vaid tuleb elada nii nagu see oleks su viimane minut.
Minu arust Heidi oligi selline: ta elas nii nagu ta tahtis ja sai vastu vaielda isegi vanema  sõnadele.
Ta nagu lasi elul minna omasoodu, kuid ette kerkinud takistustest, sai Heidi väga hästi hakkama.
Ta nagu ei muutnud globaalselt oma elu, kuid hoidis seda elu voolu piirides, et see ei läheks üle kalda.
Selles kõiges aitas talle Tanel.
Ta oli Heidi parem käsi,  tema teine pool, kes elas temaga kõike seda läbi ja tundis temaga koos nagu mitte ükski teine.

Õnn - see on sinu elu vastu võtmine, maailmast arusaamine ja leidmine end selles elus.
Te ei pea tirima seda õnne kuskilt alt, te saate õnnelikuks kui märkate, et see on olemas elu pinnal.

Õnne tunne see kas "istub" teie sees, kas seda on või ei.
Ja "istub" see mitte igas inimeses, seda tuleb üles kasvatada, toetudes mõistusele.
  Kui te tunnete end õnnelikuna, siis kogemata märkate igas asjas ainult halbu külgi, kõik hakkab teid häirima, kuid tegelikult need asjad ei mängi suurt rolli, aga sa raiskad oma aega ja närve nende peale.
Teid nagu tapaksid seestpoolt need pisiasjad ja probleemid.

Selleks, et mitte põrkuda sellega kokku, tuleb elada tänase päevaga.
Nautida igat päeva, mitte kahetseda minevikku ja muretseda tuleviku pärast,vaid rõõmustada oleviku üle.
Nii elasidki meie noored.
Nad ei pööranud suurt tähelepanu nendel väikestele probleemidele.
Nad elasid ja nautisid teineteist ja oma elu.
Nad proovisid muuta suuri probleeme väikesteks või üldse vaadata sellele teisiti.
Heidi jäi rasedaks, see peaks olema noorte jaoks suur probleem, kuid Heidi ja Tanel muutsid selle õnneks.
Võtsid vastu selle nagu jumala annetuse, kingituse.
See tõi neile ainult naeratust ja rõõmu.
Teie mõtted ei olene olukorrast, vaid meeleolust.
Mõelda tuleb  alati ainult heale.
Maailmas tegutseb selline seadus, millest sa mõtled, see kõik peegeldubki sinu elus.
Iga inimene on oma elu looja, ise teeb valikuid ja ise suunab oma elu õigesse rööpasse.
Sellest võime teha kokkuvõtte ja tulla järeldusele: igaüks on oma õnne sepp.
Olen juba rääkinud, et igaühe jaoks õnn tähendab erinevat asja ja meie kõik oleme erinevad, kuid meil kõigil on olemas hing, mis vajab üht ja sama, seepärast maailmas ei ole inimest, kes ei tahaks olla õnnelik.

Õnnele ei sobi üks seletus, sest neid on tuhandeid, kuid õnne allikas on meie hing.
Väga tihti meie mõistus ja hing muutuvad vaenlasteks, sest mõistus võtab hingelt  võimaluse olla õnnelik.
Sa tahad, et oleks nii, kuid mõistus ütleb, et see on vale ja tuleb teha teistmoodi.
Ainult tugevad inimesed saavad sellega hakkama ja seista mõistuse vastu.
Noor Heidi on samamoodi väga tugev: ta seisab vastu igale moraalile ja teeb seda, mis on talle hingeliselt lähedane.
See teebki teda niivõrd õnnelikuks.
Elus peab olema hinge ja mõistuse tasakaal, ilma selleta ei saa elada.
Näiteks, teil on olemas oma lemmikfilm.
Vaadates seda te kuulate, saate aru, kuidas toimuvad sündmused, mõtlete sellega koos, aga nüüd kujutage ette, et te vaatate seda sama filmi, kuid hääl on pandud teisest filmist.
Mis juhtub?
Te kaotate kohe selle mõtte.

Samamoodi on hinge ja aru mõistusega.
Üks tahab üht, teine teist.
Igal on oma mõte ja kui selle vahel ei ole sidet, siis missugusest õnnest võib juttu olla?

Raamat "Medaljon" on väga hea näide noorte keerulisest elust, väga õpetlik, kuid selle põhimõte on see, et inimene on ise oma õnne looja.
See näitab, et see oleneb ainult sinust.
Kõik probleemid ja head momendid on uue tee suunad, mille sa valid ise.
Sinu valik sõltub su suhtumisest ellu.
See on suur oskus  vastu võtta sündmustest head poolt.
Tänapäeval harva tuleb ette selliseid inimesi, sest me kogu aeg kiirustame ja oleme närvis, sellises meeleolus ja seisukorras inimene kunagi ei saa reageerida hästi.
See on meie ühiskonna probleem.
Me kogu aeg tahame kedagi muuta, kuid esiteks tuleb alustada iseendast.
Muuda oma suhtumist, võib olla sellega kaasneb ka sinu elu muutmine ja sa hakkad tundma end õnnelikuna.

Väga õpetlik sisu paneb sind mõtlema, aga mis on minu jaoks õnn ja kust see tuleb.
Kas see tuleb niisama iseenesest või sa otsid seda.
Hakkad mõtlema oma elu üle, mis toob sulle õnne ja kas oled üldse õnnelik.
Enda kohta saan öelda, et olen õnnelik, aga mille pärast, seda ei tea.
See on lihtsalt mu hinge seisund.
Kindlasti mõnikord  elus tulevad ka kurvad momendid, mil tunnen end halvasti ja peast jookseb läbi mõte, et ma ei ole üldse õnnelik.
Kui hakkad mõtlema oma probleemist, siis juba tundub, et ei olnudki mõtet võtta seda nii südamesse.
Arvatavasti minu õnn on korjatud väikestest rõõmudest.
Nendest asjadest, mis toovad mulle naeratuse ja nii öelda kaifi.

Oleme siin mõnda lühikest ajega.
Tunne rõõmu hetkest, kui see möödub.
See on sinu tähetund - kogu maailma hiilgus on sinu.
Mõelge oma elu üle ja olge õnnelikud, sest kogu õnn on teie kätes.