Mis on õnn?
See on kindlasti erinev noorukite ja täiskasvanute arusaamade järgi tavapärases elus.
Kuid kui hakata mõtlema, soovib iga inimene lähedust teistega, turvalist kodu ja häid sõpru.
Ja kui on veel raha, tuleb selle omamine ainult kasuks.
See on selge, et tänapäeval ilma selleta ei saa.
See on vale, et raha eest õnne ei osta kui sul on olemas keegi kellega seda jagada.

     Kõik siin elus on rajatud inimsuhetele, sest ilma suhtlemiseta ja teisteta läbi ei aja.
Kuid tekib küsimus, keda neist, kellega läbi käime, siis usaldada.
Samasuguse probleemi ees seisis ka raamatu "Hanejaht" peategelane.
Kuigi ta oli ülimalt ettevaatlik, ei suutnud ta endast eemal hoida neid inimesi, kes talle halba soovisid.
Ta usaldas inimesi liiga kergekäeliselt.
Samuti olid tal keerulised suhted oma isaga, kes noormehe arvates ei tegelenud temaga piisavalt.
Kui inimesed pööraksid oma lähedastele rohkem tähelepanu ja suhtleksid omavahel avatumalt, oleks kõik palju lihtsam.
Halb on see, et märgatakse kaaslast siis kui on liiga hilja.
Õnneks nii traagiliselt raamat ei lõppenud ning imelikul kombel lahenesid kõik probleemid nagu võluväel.
      Keegi ei taha näidata enda nõrkust ja minna abi küsima, kuid kui seda ei tehta, võib ennast leida väga pingelistes olukordades.
Tuleb olla ülimalt ettevaatlik, kui teine inimene sulle midagi pakub, sest tasuta ei tee keegi üldjuhul midagi.
See kehtib ainult sõprade puhul.
Samuti ei ole kunagi tark laenata sõprade käest raha, sest see teeb asjad aina keerulisemaks ning võib üldse igasugused suhted lõpetada.

Raamatus oligi olukord, kus pakuti peategelasele narkootikume ja ta võttis pakkumise vastu kuna arvas, et ühest korrast ei juhtu temaga midagi.
Kuid siin ta eksis ning oleks pidanud nägema ohumärki pakkujas ning tema eesmärgis.
Pakkujal olidki halvad plaanid ja ta töötas koos kaaslasega kes müüs narkootikume.
Muidugi jäädakse meelemürkidest sõltuvusse ja peategelaselt hakati iga doosi eest raha küsima.
Kuna noormees oli oma probleemidega üksi ja ta ei osanud ka kelleltki abi küsida, läks olukord aina hullemaks.
Ta hakkas varastama ja tekkisid uued probleemid raha küsimuses.
Kõik juhtuski selle pärast, et ta oli otsustanud ühel õhtul proovida narkootikume ja usaldanud vale inimest.
Kui rääkida perekonnast, siis peategelase suhted isaga tegid halba ka tema suhtlemisoskustele teistega.

      Igas peres peaksid säilima traditsioonid, sest see on võimalus teha midagi koos ja sisukalt aega veeta.
Eestis on kõige suuremateks pühadeks muidugi jõulud, mis veedetakse omaste seltsis.
On ka väiksemaid pühi nagu sõbrapäev, naistepäev, emadepäev ja isadepäev kui peetakse meeles oma lähedasi.
Kuid paljudel rahvastel on pidupäevad, mis toonitavad veel rohkem pere tähtsust.
Näiteks juudid tähistavad igal reedel sabatit  ning kui seda teha igal nädalal koos perega, tõuseb selle tähtsus veelgi.
Juutidel on väga palju pühasid.
Kuigi need on kõik tooraga seotud, on tähtis siiski see, et ollakse koos perega.
Hannuka on samuti üks tähtis püha, kuid sellele ei pannud alust mitte toora vaid üks sündmus juutide ajaloos.
Inimesed ongi need, kes teevad oma valikud.
Loodud traditsioon anti edasi järgmistele põlvkondadele.
Hannukal meenutatakse õli-imet ja selle mälestuseks süüdatakse igal aastal 9-haruline küünlajalg.
Eriti vajalik ja tähtis on see, et juudiusk ei luba tähistada lahingu võitu, kus langesid inimesed.
Tänupüha tähistatakse Ameerika Ühendriikides novembri neljandal neljapäeval ja Kanadas oktoobri teisel esmaspäeval.
Kõik on kuulnud sellest päevast ja seda võib näha isegi filmidest.
Kuid paljud inimesed on unustanud, et see on, eeskätt, pere püha, mil pere on ühise laua taga.
Muidugi võiks selliseid traditsioone olla rohkem ka Eestis, et rõhutada pere tähtsust.

      Kui on võimalus tegeleda sellega mis meeldib, ollaksegi õnnelik.
Tulebki leida endale valdkond mis pakub huvi ning mida hästi osatakse.
Kui raamatukangelasel oleks olnud rohkem hobisid, oleks tal ka olnud rohkem sõpru, kes teda raskel hetkel aidata oleks saanud.
Kuna raamatu lõpus peategelane kirjutas oma läbielatud kogemustest, leidis ta selle, mida ta hästi oskab.

      Naljakas on see, et alles siis kui juhtub midagi halba, hakatakse märkama inimesi enda ümber.
Peategelane sai aru kes temasse hästi suhtusid ning kes mitte.
Kuid seda ta mõistis alles siis, kui traagiline sündmus oli juba toimunud.
Elus mängivad suurt rolli ka juhused, kuid meie teod on need, mis lõpuks näitavad kuhu me jõuame.
Keegi ei tee midagi ära meie eest, lõpuks me peame siiski ise midagi ära tegema.
Kuigi peategelasel oli raha,  mille eest ta sai osta narkootikme, said tema varud siiski ükskord otsa ja ta läks edasi varastamise teed.
Küsimus pole mitte niivõrd raha koguses, vaid selles kuidas me seda kasutame.
Kui peakangelasel oleks raha olnud vähem, oleks ta hakanud rohkem varastama ning võibolla oleksid probleemid lahenenud kiiremini.
Kuid kui ta ei oleks üldse uimasteid kasutama hakanud ja isaga paremini läbi saanud, oleks seda raha saanud kasutada palju paremal otstarbel.
Tegelikult oli tal olemas kõik materiaalne, kuid puudus emotsionaalne suhtlemine.
Kuna tal puudus vanemate ja sõprade toetus, jõudiski ta välja nii kriitilisse olukorda.
Võib ka öelda, et see oli ühest küljest hea mis temaga juhtus, kuid teisest küljest ei ole kunagi selline kogemus kellegile hea.
Asi oleks ju võinud palju halvemini lõppeda, kuid olukorra päästis juhus, et tegelase isa probleemile jälile sai.

      Kindlasti oli poisi probleemidele kaasa aidanud ema surm, mis tema isa aina rohkem ja rohkem töösse uputas.
Kui poisi tüdruk Piia turul soovis ta käest raha laenata, tuleb talle meelde, kuidas teda kasutati ära just tema raha pärast.
Justkui meeldetuletuseks kõnnib temast mööda tema endine tüdruk Reet, kes temaga suhtles ainult põhjusel, saada pileteid kontserdile.
Muidugi jääb selline sündmus iga inimese hinge.
Kuid kuna Piia ei tea asjast midagi, lähevad nad tülli.
Poiss ei suuda ka olukorda selgitada, kuna tal on pohmell ning ta ei osanud tol hetkel ennast piisevalt hästi väljendada.
Pärast seda kohtubki poiss endast tublilt vanema naisterahvaga, kes kutsub ta endaga Pererburi.
Ilmselt eelnevale tülile Piiaga ei suuda poiss aru saada, miks peaks üks täiskasvanud naine kutsuma ühe poisikese endaga välismaale.
Kuid muidugi ta nõustub.
Naine võrgutab noormehe ära ja pakubki talle tundmatut ainet.
Poiss ei märka toimuvas, huvitavas ja uues olukorras, et Pille ise ei süsti end kordagi.
Siit algaski geniaalne pettus.
Kui nad jõuavad tagasi pärast nädalast reisi, mille igal õhtul on naine pakkunud talle seda uskumatult head ainet, ütleb ta poisile, et kuna tema varud on otsas, võib ta osta narkootikume tema venna Dani käest.
Üks doos maksab sada krooni ning poiss mõtleb, et kui teised on suutnud peale paari doosi lõpetada, miks siis mitte temagi.
Sealt hakkavadki peale krambid ning piinavad lihasevalud.
Nüüd rääkiski Dan poisile, et on üks pensionär kes igasugust kraami kokku ostab.
Siis hakkaski peategelane asju kodust minema vedama ning sellest hetkest peale ta enam kodus ei ööbinud.
Ei tohtinud ju mingil juhul isa silma alla sattuda.
Ta ei pesnud enam ennast ja ta ainuke mõte oli hankida kuskilt raha, et saada uus doos ning tänu sellele vabaneda lihasevaludest.
Kui varem sai ta ennast süstida kodus, siis nüüd elas ta tänaval, pooleli olevatel ehitustel ning süstimisega sai ta tegeleda seal.
Kuid kui ta kaotas ära oma süstla, leidis ta uue kasutatud süstla maast.

      Narkomaanidel ei tule mõttessegi, et võib saada haigusi kasutatud süstaldest.
Ainuke mõte ongi raha, sest selle eest saab uue doosi  ning see võtab ära valu.
Ja nii otsast peale.
Ta varastas kodust ära ka ehted kuid ta ei hoolinud sellest, et need olid tema surnud ema omad, vaid ta õigustas ennast mõttes sellega, et ta pärib need nii kui nii.
Ja jälle müüs nad need maha vanale pensionärile, kuid raha sai ta nende eest tunduvalt vähem.
Kuid see polnud ju üldse tähtis, sest raha on ju raha.
Ta oli võlgu kõikidele oma tuttavatele ja sõpradele tuhandeid kroone ning mis tal muud üle jäi kui ennast varjata, et mitte peksa saada.

      Kõik muutub hetkest, kui ta otsustab turul olevalt müüjalt varastada rahakoti.
Selle peale tulevad talle kallale mehed, kes ta jalaluu puruks löövad.
Kuid tänu sellele satub ta haiglasse ja ta isa saab lõpuks aru, mis on pojaga kõik see aeg toimunud.
Isa otsustab ta vanaisa juurde maale taastuma viia ning tänu sellele, et ta liikuda ei saa, püsib ta seal ja saab tasapisi oma sõltuvusest jagu.
Kuid kui nad oleksid andnud talle kargud, oleks ta sealt põgenenud ja oma endist elu jätkanud.
Samuti varjati tema eest kalleid asju, mida rahaks teha ning samuti raha ennast.
Nüüd on ta loonud suurepärased suhted oma vanaisaga ning ka poisi isa külastas teda tihti, mida tavapäraselt ei juhtunud.
Teda külastab samuti Piia, kes tegelikult oli talle juba andeks andnud.
Nii et kui nad oleksid kõik kohe siis ära klaarinud, oleks see kõik võinud isegi olemata olla.
Kõige hirmsam on see, kuidas narkomaanid mõtlevad.
Nad üritavad oma tegudele õigustust leida.
Peategelasele tuli mõte isegi oma isa ära tappa, et raha saada.
Isa peaks ju ikka poja eest hoolitsema, oli tema seletus olukorrale.
Ning kui ta veetis aega maal, tuli talle korraks mõte oma elu kallale minna.
Piinad olid ju hirmsad ja parem oleks olnud siis need lõpetada.
Kuid see mõte siiski ei lähe läbi, sest äkki läheb midagi valesti ja ta olukord muutub veel hullemaks.
Tegelikult oli poisil olemas isa, vanaisa ning tüdruksõber Piia.
Kahju on sellest, et nad ei saanud temast aru ja ei osanud õigeaegselt aidata.
Noormees tegi kõik oma halvad ja head valikud üksi.
Teised küll mõjutasid teda, kuid otsustaja oli ikka tema.

      Õnn ongi see, kui sul on olemas perekond kes sind armastab ja head sõbrad keda saab usaldada.
Õnn on meie endi kätes.
Peategelane oligi ju see, kes sai lõpuks üle oma sõltuvusest.
Samuti parandas ta oma suhteid isaga, vanaisaga ja Piiaga.
Ta õppis sellest kogemusest ja sai targemaks.
  Meie oleme need, kes teevad valikuid.
Halbadest otsustest õpitaksegi.