Mulle meeldib laste sünnipäevadel käia.
On tore vaadata, kui nad on rõõmus ja mängivad uute mänguasjadega.
Aga täisealiste sünnipäevad pole nii lõbus.
Seal on iga kord enam vähem piinlik olukord, sest juubilar ei taha vanemaks saada.
Sünnipäevalaps on alati rõõmus, kui saab rohkem küünlaid ära puhuda.
Eelmisel nädalal oli mu onupoja sünnipäev.
Ta sai kaheksa aastaseks ja oli väga uhke selle üle, et on juba suur poeg.
Talle kaheksa aastaseks saamine oli niisama suur asja kui täisealiste juubelid.
Arvan, et kõige rohkem talle meeldis omal sünnipäeval kingitused ja nende avamine.
Ta avas pakkid otsekohe ja hakkas uude mänguasjadega mängida.
Suure vaevaga ta läbes tulla kooku süüa.
Tema arvates täisealised saavad küll hakkama omavahel.
Mitte ükski laps ei nende lobisemist jaksa ja siis on parem, kui lapsed eakaaslaste seltsi otsivad ja eakaaslastega ka mängivad ega kuula täisealiste igavaid juttuid.
Kuigi mu onupoeg ei külalistega palju suhtlenud, minu arvates tema sünnipäev oli väga õnnestunud.
See oli selline, kui minu onupoeg tahtis ega selline, kui täisealised õiks tahtnud.
Tal on küll veel aeg olla täisealine ja igavad sünnipäevad pidada.
Sellepärast tal on õigus kaheksa aastaseks saamisest nautida mitte vanade sugulaste vaid mänguasjadega.