I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees graafikutes on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte elukalliduse kohta Eestis erinevate aastate ning kaubagruppide lõikes koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad graafikuid ei näe.
Sellele vaatamata ärge kirjutage oma teksti liiga palju arve - üldistage ja tooge vaid mõned arvnäiteid oma jutu toetuseks!
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
Tulpdiagramm 1. Tarbijahinna muutus aastate jooksul (protsentides)  Tulpdiagramm 2. Tarbijahinna muutus kaubagrupiti (protsentides) 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Elu kallidus Eestis.

Lugupeetud lugejad, nagu te ise teate, elu saab kallimaks iga aastaga.
Sellega on alati mure.
Praegu palk ei tõuse, ikka on majanduskriis meie maailmas, hinnad kasvavad kogu aeg, keda seda võib rõõmustada?
Aga ükskõik me elame ju edasi.
Kas te olete sellega nõus?
Loodan, et jah.
Aga kuidas hinnad kasvavad ja üldse vaatame kuidas meie elu sai kallimaks.
Üldiselt alates 2003 aastast tarbihinna muutus järgmisel korral.

Isegi 2003 a. meie tarbihind kasvas +1,3%.
Pärast iga aastaga ta kasvas umbes +1%.
Näiteks, 2004 a oli +3%, 2005 a. +4,1%.
2006. aastal ta sai natukene suurem +4,4%.
Miks nii vähe?
.
Hea küsimus, aga kes teab?
Kuid juba 2007a ta kasvas +6,6%.
Suur hüpp.
Elu näitas, et see ei ole piir.
2008a.
- +10,4%.
Vaat nii.
Loomulikult, te mäletate, et sel aastal oli nii nimetatud majanduse buum.

Palk suurendas ja hinnad ka.
See on loogiline.
Aga mis meil täna on?
2009a.
- 0,1%.

Arvan, et siin ei ole küsimusi.
Kriis on käes.
Nüüd vaatame, kuidas muutus tarbihind kaubagrupides 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga.
Nagu te teate, meie riik peab hoolitsema meie tervisest ja sellepärast alkohoolsed joogid ja tubakad sai kallimaks +10,7%.
Riik otsustas, et me peame vähem juua ja suitsetada.
Ma ei ole vastu, aga Teie?
Ja jälle meie tervisest - tervishoid kasvas +4,2%.
Väga hea olukord.
Tahad saad paremaks - maksa rohkem.
Teistel valdkonnadel hinnad ei muutunud nii tugev.
Ainult kaubad ja teenused ükskõik kasvavad juba +7,6%.
Mida võib öelda?
Riik peab rohkem mõtlema sellest, mis tema rahvus saab süüa, kui raha ei ole.
Lõpuks, tahaksin öelda, et elu saab kallimaks iga aastaga ja ainult riik võib aidata meile, et üldse me saime kuidagi elada edasi.
Aga lootus on alati.

   TEINE ÜLESANNE  Eelmise majandusfoorumi teema oli TÖÖTUS KUI SOTSIAALNE VALUPUNKT.
Teie arvates on see küsimus väga aktuaalne ja otsustate tutvustada toimunud arutelu kirjalikult oma kolleegidele.
Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt vähemalt kahel teemal.

1.       1. Töökoha kaotus tähendab inimese elus olulisi muutusi.
2.       2. Kuidas saab riik leevendada tööpuudust.
3.       3. Ettevõtluse alustamine võib olla väljapääs töötusest.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Austatud kolleegid, mitte nii ammu Tallinnas toimus majandus foorum, kus mina olin.
Selle foorumi teema oli Töötus kui sotsiaalne valupunkt.
Minu arvates on see küsimus väga aktuaalne ja mina otsustasin tutvustada toimunud arutelu Teile.
Esiteks, praeguses maailmas väga tihti me kuulame seda sõnat - töötus.
Me kõik teame, et ilma tööta on väga raske.
Sellel foorumil oli väga palju inimesi.
Nende hulgas oli kuulsaid proffesorid, teadlased, poliitikud ja nii edasi.
Need inimesed teavad hästi mis on töötus, sellega on seotud nende töö.
Kõik oli nõus, et töötus - see on suur probleem ja sellega on vaja midagi teha.
Loomulikult, poliitikud nagu alati rääkisid, et me võime kõik muuta ainult hääletage meie eest.
Kahjuks, minu arvates nad mõtlevad rohkem oma elust kuid mitte rahvuse elust.
Ma võin öelda, et mulle vedas, et mina töötasin kahes arutelugruppides.
Ühel grippil arutelu teema oli töökoha kaotus tähendab inimese elus olulisi muutusi.
Kui inimene kaotab oma töökoha, siis tal algab kriis elus.
Tema arvab, et nüüd kõik, mitte keegi ei taha võtta teda tööle.
Kuhu ta läheb, mida ta saab teha.
Temal on pere, lapsed, kuidas ta saab elada edasi.
Selles mõttes, on väga rakse kujutada ette, mis ta tunneb.
Meie grupp otsustas, et riik peab organiseerida tasuta psühholoogiliset abi.
Ja mina peaaegu unustasin, et teisel grupil, kus mina töötasin teema oli - kuidas saab riik leevendada tööpuudust ja sellepärast minu kokkuvõtted on kahest gruppidest kohe.
Aga läheme tagasi meie inimesele.
Kujutame ette, et ta sai abi.
Mis edasi on?
Meie arvates siin kõik sõltub riigist.
Mida ta võib teha tema jaoks?

Esiteks, organiseerida nagu praegu Tallinna linn teeb - ühiskonna kasuliku tööd.
Näiteks, see oli hea otsus - reisisaatjad bussis, trammis ja trollibussis.
Nad alati aitavad vanematele või emadele lapsega.
See on päris hea.
Ise aitavad.
- sõitjad on rahul ja veel saavad selle eest raha.
Mis veel võib teha?
Näiteks, organiseerida tasuta kursuseid eesti keele õppimise jaoks või autojuhiluba saamiseks.
Ja palju teised kursused, millised võivad aidata inimesele leida töökohta.
Lõpuks, tahaksin öelda, et kõik on meie käes ja loomulikult riigi käes.
Ainult koos me võime midagi teha selle töötuse vähendamisega.
Kui riik ei tee midagi, siis meil on hääletus õigus ja võime kõik muuta.
Tegelikult väga palju sõltub meie tujust.
Kui me oleme kindel, et leame uut töökohta, siis leame teda küll.
Asi on selles, et usk otsustab kõike.
Sõnu 817