I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees graafikutes on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte elukalliduse kohta Eestis erinevate aastate ning kaubagruppide lõikes koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad graafikuid ei näe.
Sellele vaatamata ärge kirjutage oma teksti liiga palju arve - üldistage ja tooge vaid mõned arvnäiteid oma jutu toetuseks!
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
Tulpdiagramm 1. Tarbijahinna muutus aastate jooksul (protsentides)  Tulpdiagramm 2. Tarbijahinna muutus kaubagrupiti (protsentides) 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Tarbijahinna muutuse analüüs  Hiljuti e. stats.
portaalis avaldas Statistikaamet uuringutulemused tarbijahinna muutuse kohta aastate kaupa.
Uuringutulemused olid tehtud alates 2003. a. kuni 2009. a. Nendest kahest graafikust võib järeldada, et elu alates 2003. aastast läks iga aasta kallimaks.
Ainult aastatel 2005.
a ja 2006.
a elukallidus peaaegu oli ühel tasemel.
2008. aastal elukallidus oli kõige kõrge 10,4%.
Võib arvata, et tarbijahind Eestis 2003. a. kuni 2008. a. pidevalt kasvas.
Seoses majanduskriisiga tarbijahind muutus väga oluliselt ja läks 2009. a. madalam - 0,1%, isegi vähem kui 2003. aastal.
Minu arvates tarbihinnad iga aastal olid kunstlikud tõusnud.
Inimeste palgad ja tarbijahinnad ei olnud kohe algusest oma vahel vastavuses.
Sellega tekkiski 9,3% vahe võrreldes 2008.
a ja 2003. a. Teisest digrammis on kohe näha, et osa kaubad läksid väga kallimaks.
Kõige rohkem tõusis hind alkohoolsete jookidele ja tubakatootele.
Muud kaubad ja teenused läksid 7,6 % võrra rohkem võrreldes 2008. aastaga.
Kallimaks läinud ka tervishoiu teenused, hariduse ja lasteasutuse teenused aga mitte eriti, ainult 4,7% ja 4,2% võrra.
Tarbijahinnad oluliselt ei muutunud sideteenusele, riietusele jäid peaaegu samad.
Diagrammitest võib teha kokkuvõte, et elu Eestis muutus väga kordinalselt.
Rahvas vahetas oma prioriteedid.
Tarbijahind ja ära teenitud palgaraha peavad raudselt olema vastavuses, et ei tekkiks disbilanssi.
Loodame, et mee riik teeb selleks kõik võimalikku.
TEINE ÜLESANNE  Eelmise majandusfoorumi teema oli TÖÖTUS KUI SOTSIAALNE VALUPUNKT.
Teie arvates on see küsimus väga aktuaalne ja otsustate tutvustada toimunud arutelu kirjalikult oma kolleegidele.
Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt vähemalt kahel teemal.

1.       1. Töökoha kaotus tähendab inimese elus olulisi muutusi.
2.       2. Kuidas saab riik leevendada tööpuudust.
3.       3. Ettevõtluse alustamine võib olla väljapääs töötusest.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Eelmisel nädalal osalesin ühel arutelul, mille teema oli: "Tootus kui sotsiaalne valupunkt".
Tegelikult see oli majandusfoorum, kus esines peaminister Andrus Ansip.
Riigi poolt oli välja töötatud programm, kuidas leevendada tööpuudust.
Rääkis sellest, et vana programm, mis oli välja töötanud Tallinna linna poolt üldse ei sobinud.
Tallinna linn moodustas 200 töökohti, aga nad on sotsiaalsed töökohad.
Töötajate palk läheb maksumaksjate rahast.
Sellega probleemi ei saa lahendada.
Uus väljapääsu programm tugineb investeeringute peale, mis tulevad välisriikidest.
Kui arendada metsatöötlust, näiteks võib pakkuda umbes 300 töökohti.
Samuti kui riik aitab leida investoreid ja loob riigiettevõted, siis võib arvata, et töötuid Eestis läheb vähemaks.
Tõesti ettevõtluse alustamine, mis on korraldatud riigi poolt, võib viia väljapääsust töötusest.
Teisest küljest riik on kohustatud midagi ette võtta, et leevendada tööpuudust.
Andrus Ansipi sõnul riigil on programmis ettenähtud spetsiaalselt töötutele igasugused koolitused, s. h. keelekoolitused, selleks, et inimesed võiksid arendada ennast.
See on küll väga oluline.

Soovitajatele võib ka anda võimalust alustada oma ettevõtluse.
Riik võib sellega aidata.
Ta võib korraldada konkursi ja võitjatele anda selle võimaluse.

Kui uus ettevõte alustab oma tegevus, moodustatakse uusi töökohti.
Sellega töötuse probleemid võib tasapisi lahendada.
Loodame, et riigi programm rakendatakse ellu.
   Sõnu 543