I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees graafikutes on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte elukalliduse kohta Eestis erinevate aastate ning kaubagruppide lõikes koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad graafikuid ei näe.
Sellele vaatamata ärge kirjutage oma teksti liiga palju arve - üldistage ja tooge vaid mõned arvnäiteid oma jutu toetuseks!
Kirjutisele palge kindlasti ka pealkiri.
Tulpdiagramm 1. Tarbijahinna muutus aastate jooksul (protsentides)  Tulpdiagramm 2. Tarbijahinna muutus kaubagrupiti (protsentides) 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Kallinduse muutus Eestis viimastel eluaastatel.

Viimaste uuringutulemuste järgi elu Eestis läks kallimaks.
Niisugune tendents saab jälgida esimesest tabelist, kus on näitud tarbijahinna muutus 2003-2009. aastate jooksul.
2008. aastal selle kasv protsentides oli isegi 10,4.
Vaid eelmisel 2009. aastal majanduse kriisi tõttu hinnad alanenud ja tabelis see näidud nagi miinus 0,1 protsenti.
Teise tabeli järgi me võime jälgida tarbijahinna muutus kaubagrupiti (protsentides) 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga.
Vaatamata ökonoomika kriisi hinnad suurenenud kõige rohkem "alkohoolsete jookide ja tubaka toote" peale, gruppis "kaubad ja teenused" oli ka kasv, samuti kallinenud "haridus ja lasteasutused", "tervishoid", "majapidamine".
Väikene kasv on märgitud gruppides "eluase", riietus ja jalatsid, "söömine väljaspool" kodu.
Aga samal ajal hinnad on vähenenud gruppides: "side", "Vaba aeg", toit ja mittealkohoolsed joogid", "transport".
Mitte kõvasti odavamaks läinud, vaid natuke vähenenud.
See annab Statistikaameti andmetest teha kokkuvõtte, et 2009. aastal elu natuke läinud odavamaks.
Aga tervena kui vaadata ja võrrelda kaks tabelit kokku siis on selge,, et elu hakkas muutuma kallimaks.
Tarbijahinnad suurenenud kõvasti.
Eriti kasv oli 2008. aastal.
(+10,4 protsente.). Tänu majandusliku kriisile tarbijahinnad natuke alanenud, vaid ei ole kõvasti.
Ja võib öelda, et Eestis elu muutus kallimaks paljude sfääride järgi.
Kõik need andmed on kajastatud mõlemas statistikaameti tabelites.
   TEINE ÜLESANNE  Eelmise majandusfoorumi teema oli TÖÖTUS KUI SOTSIAALNE VALUPUNKT.
Teie arvates on see küsimus väga aktuaalne ja otsustate tutvustada toimunud arutelu kirjalikult oma kolleegidele.
Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt vähemalt kahel teemal.

1.       1. Töökoha kaotus tähendab inimese elus olulisi muutusi.
2.       2. Kuidas saab riik leevendada tööpuudust.
3.       3. Ettevõtluse alustamine võib olla väljapääs töötusest.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Töötus kui sotsiaalne valupunkt.
Kallid kolleegid!

Ma pöördun Teie poole kirjalikult, et tutvustada teemat, mis oli eelmisel majandusfoorumil.
Oli käsitletud väga aktuaalne ja valulik meie aja mure - töötus Eestis.
Foorumi nimi oli "Töötus kui sotsiaalne valupunkt".
Oli läbi vaadatud ja arutatud kolm tähtsamad aspekte: 1. Töökoha kaotus tähendab inimese elus olulisi muutusi.
2. Kuidas saab riik leevendada tööpuudust.
3. Ettevõtluse alustamine võib olla väljapääs töötusest.
Ma tahaksin eriti peatuda ja panna tähele kahele teemadele.
"Töökoha kaotus" ja "Riigi toetus töötule".

Kahtlemata, igale inimesele töökoht on väga tähtis.
See on võimalus raha teenida, võimalus ennast realiseeruda, võimalus endale lubada head puhkust, romantika reis lõunamaale, midagi kallimat endale osta ja muud.
Kui inimene kaob töö - siis ta kaob palju.
Ja läheb mõne aega, et ta saaks edasi uut tööd leida.
Aga mõne aeg see tähendab tõeline katastroof terve tema perele.
See, muidugi, väga murelik.
Ja teine teema foorumil nagu jäljendus, jätk- töötutel.

On olemas reaalne šanss töötada.
Kui riik hakkab tegema sotsiaalseid töökohad (näiteks ühiskonnatranspordis, linna puhastuses, tervishoiu- või sotsiaalsfäärides), see aitab töötul natuke toetada tema ja tema perekonda ökonoomika kriisi ajal.
Kahtlemata, sotsiaalsel töökohal on minimaalne kuupalk.

Aga see ikka aitab raskemal ajal üle elada rahastuse raskusi.
Ja psühholoogiliselt inimene ei tunne ennast üleliigsena töötajana.
Tal on töökohustused ja tema peab iha tööpäev tööl käima.
See on väga tähtis!
Ja mina samuti tahaksin meenutada selle aspekti, et tööandmine on Põhiseaduse järgi Riigi kohustus.

Kindlasti, igaüks inimene peab õppima, omandama erialat.
Peab püüdma saadma heana spetsialistina.
Aga tööd andma, minu arvates, peab temale riik.
Igaühele meile töökaotus on väga valuslik ja hirmulik elupunkt.
Ja igaüks meist peab püüdma leevendama selle probleemi oma elus, kolleegidel, sõbradel ja sugulastel.
Vaja toetada igasuguti, üksteist.
Suur tänu kõikidele, kes läbilugenud ja tutvunud minu kirjatist ja läbivaatust töötuse kohta.

Sõnu 645