I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees graafikutes on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega sisse- ja väljarände kohta Eestis.
Arvestage sellega, et Teie lugejad graafikut ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
Graafik 1. Sisseränne ja väljaränne 2004.-2009.
a  Graafik 2. Sisse- ja väljaränne meeste ja naiste seas 2004.-2009.
a  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Sisse- ja väljaränne aastail 2004-2009.
Analüüsime sisse- ja väljarännet aastast 2004 aastani 2009.
Statistikaameti andmete põhjal.
Tabelites on eraldi esitatud andmed nii meeste kui ka naiste puhul.

Tabeli andmetest selgub, et suurim sisseränne Eestisse on toimunud 2009 aastal, aga suurim väljaränne oli aastal 2006.
Huvitav on see fakt, et kuue aasta jooksul väljaränne Eestist oli suurem kui sisseränne.
Saame oletada, et see on üks põhjus, miks Eesti rahvaarv väheneb.
Kuue aasta jooksul Eestisse sisserändunud meeste hulk oli suurem kui naiste hulk.
See võib olla seotud Eesti sisseastumisega Euroopa Liidu.
Mõned Euroopa liidu kodanikud hakkasid tulema Eestisse töö otsimiseks just 2004. aasta alates, sest sellest ajast rändamine Euroopa Liidust Eestisse on muutunud kergemaks.
Samuti kuue aasta jooksul Eestist kolinud naiste arv oli suurem kui meeste arv.
Tabelitest selgub, et see arv oli ligi kahekordselt suurem kui Eestisse immigreerinute naiste arv.
Naiste migratsioon võib olla seotud nende abiellumisega.
Eesti arendamise jaoks on muidugi väga kurb see fakt, et nii palju inimesi siit ära kolib.
Ma arvan, et on vaja teha midagi selleks, et inimestel ei tekiks soov Eestist ära sõita.

Võib-olla oleks tore, kui meestel oleks rohkem võimalusi töötamiseks Eestis, sest välismaale kolinud mehi on ka palju.

TEINE ÜLESANNE  Maanteeameti ümarlaua teema oli liiklusohutus.
Teie ülesanne on tutvustada toimunud arutelu kirjalikult oma kolleegidele.
Andke foorumist üldine ülevaade, peatuge lähemalt vähemalt kahel küsimusel ja lisage ka oma arvamus.
   1.       Liikluse tihenemise põhjused ja sellega kaasnevad probleemid.
2.       Kuidas saavad inimesed ise muuta liiklemise turvalisemaks.

3.       Ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine linnas.
   Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Lugupeetud kolleegid!
Mina käisin hiljuti Maanteeameti ümarlaual, mille teema oli "Liiklusohutus" ja tahaks välja tuua mõned huvipakkuvad küsimused foorumist.
Liiklusohutus on väga tõsine teema, kuna nii maailmas kui ka meie riigis autode hulk pidevalt suureneb ja samuti kasvab ka liiklusavariides vigastuse või surma saanud inimeste arv.
Igaüks meist peab mõtlema sellele, kuidas teha liikluse ohutuks.
Politsei tuletab alati meelde, kui tähtis on turvavöö kinnitamine.
Mõned inimesed unustavad seda ikkagi.
Aga see on tõepoolest väga oluline, kuna võib päästa Teie või Teie sugulaste elu.
Nii et ärge unustage kinnitada nii oma kui ka oma laste, kes istuvad tagaistmel, turvavöö.
Foorumil räägiti veel sellest, kuidas jalakäijad saavad muuta liikluse ohutumaks.
Helkur on elupäästja jalakäija jaoks.
Pimedas liikuvat inimest on võimalik märgata ainul kahekümnemeetri kauguses.
See puudutab muidugi seda inimest, kes läheb ilma helkurita.
Kui autojuht märkab inimest, siis kui temani on jäänud ainult 20 meetrit, siis autojuht ei saa juba mitte midagi teha selleks, et vältida peale sõitmist.
Aga kui inimene kannab helkurit, siis tema on nähtav 200-meetri kaugusest ja iga autojuht jõuab reageerida ja saab avariid vältida.
Foorumil arutleti ühistranspordi arendamise üle.
See on probleem, mis tõesti vajab lahendamist, kuna meie linnas ühistransport ei ole väga arenenud ja vajab muutmist.
Mõnikord võime üks tund seista peatusel ja mitte ühtegi bussi ei näe.
Selline olukord tekib eriti õhtul pärast kelle 8 ja puhkepäevadel.
Muidugi ei tohi, et see nii jääks.
On vaja koostada sellise tunniplaani, et see sobiks iga elanikule ja igaüks võiks ühest linnaosast sattuda teisesse ilma probleemideta.
Samuti oleks tore arendada jalgrattaliiklust kuna praegused linna teed jalgrattaga sõitmiseks ei sobi.
Aga palju meie linna elanikke kasutavad suvel just seda transporti, kuigi see ei ole nende jaoks piisavalt turvaline.
On vaja, et meie linnas oleksid spetsiaalsed teed jalgrattaga sõitmiseks.
Hea näidis on uus rada Kohtla-Järve ja Jõhvi vahel, mis on piisavalt mugav ja turvaline.
Meie liiklus võib olla palju ohutum ja meie ise saame muuta liiklemise turvalisemaks.
Selleks on vaja lihtsalt meeles pidada reegleid.
Aga muidugi vajame ka linnavalitsuse toetust, et saaks arendada ühistranspordi ja jalgrattaliiklust meie linnas.

Sõnu 664