I OSA. KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees graafikutes on uuringutulemused. Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega sisse- ja väljarände kohta Eestis. Arvestage sellega, et Teie lugejad graafikut ei näe. Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri. Graafik 1. Sisseränne ja väljaränne 2004.-2009. a Graafik 2. Sisse- ja väljaränne meeste ja naiste seas 2004.-2009. a Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna. Sisse- ja väljarände statistika analüüs. Käesolevas kokkuvõttes tahaksin mina tutvustada lugejaid ühe viimati toimunud uuringu tulemustega. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada muutusi, mis toimusid sisse- ja väljarändavate meeste ja naiste seas aastatel 2004-2009. Uuringu käigus selgus, et naiste ja meeste käitumisel on suur vahe ning aastatega on see vahe aina suurenenud. Kui aastatel 2004 oli sisserändavate ja väljarändavate meeste ja naiste arv umbes võrdne (vastavalt umbes 500-600 inimesi ja 1200-1250), siis aastal 2009 erinesid neid andmeid juba tunduvalt. Sisserändavate meeste arv suurenes viis korda, seejuures naiste arv on tõusnud ainult 3 korda. Analoogiline olukord oli ka väljarändavate meeste ja naiste arvuga. Siin tahaksin aga mainida, et sisserändavate meeste arv oli kogu aeg tõusujoonel, naiste arv hakkas seesamal viimase kahe aasta jooksul vähenema. Suurim väljarändavate meeste ja naiste arv oli aastal 2006, aastal 2007 nende arv vähenes tunduvalt, seejärel hakkas jälle kasvama. Kui analüüsida sisse- ja väljarände üldstatistikat aastatel 2004-2009, siis võib näha sama tendentsi . Sisserändavate inimeste arv on iga aasta kasvanud, väljarändavate inimeste arv ulatus maksimumini aastal 2006, siis järskult vähenes aastal 2007 ning jäi aastatel 2008-2009 tasemele 4400-4600 inimest. Ülaltoodud andmed peegeldavad hästi Eesti töökeskkonnas toimuvat. Aastal 2004-2006 oli majanduskasv, mis soodustas sellele, et inimesed julgelt vahetasid töökohta ning otsisid endale uusi tegevusi. Majanduslanguse olukorras on inimeste suhtumine töövahetusse muutunud. Seesamas on järskult suurenenud töötute arv. TEINE ÜLESANNE Maanteeameti ümarlaua teema oli liiklusohutus. Teie ülesanne on tutvustada toimunud arutelu kirjalikult oma kolleegidele. Andke foorumist üldine ülevaade, peatuge lähemalt vähemalt kahel küsimusel ja lisage ka oma arvamus.   1.       Liikluse tihenemise põhjused ja sellega kaasnevad probleemid. 2.       Kuidas saavad inimesed ise muuta liiklemise turvalisemaks. 3.       Ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine linnas.   Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna. Möödunud nädalal toimus järjekordne Maanteeameti ümarlaud, mille teemaks oli liiklusohutus. Arutelu kutsus esile suurt huvi, kuna teema osutus üsna aktuaalseks. Palju oli räägitud sellest, et liiklus muutub viimasel ajal aina tihedamaks. Autode hulk kasvab kiire tempoga. Praegu on peaaegu igas peres auto, mõnikord isegi rohkem kui üks auto. Inimesed on harjunud sellega, et nad kasutavad pidevalt autot, isegi siis, kui kohale saab jõuda jalgsi. Kahtlemata on auto kasutamine väga mugav. Ümarlaua osalejad rõhutasid aga, et autode hulka kiir kasv toob kaasa palju probleeme. Meie tänavad ei olnud mõeldud nii suurtele auto hulgale. Neid projekteeriti ning ehitati ajal, kui ei olnud nii palju autosid. Pidevalt kasvav autode hulk on tihedalt seotud kasvava avarii arvuga. Enamik ümarlaua esinejatest rääkisid ka sellest, et liikluse osalejad ei tunne hästi liikluseeskirju ning paljud meist rikuvad reegleid. Seda nimetati paljude avariide ning liiklusõnnetuste põhjuseks. Arutati seda, mis võib ettevõtta liikluse turvalisemaks muutmiseks. Esiteks inimesed peavad olema ettevaatlikumaks. Siis on väga tähtis liikluseeskirju ning reegleid mitte rikkuda. Koolis oleks ka hea juba esimest klassist lastele liiklusreegleid õpetada. Palju lootusi on seotud samuti ühistranspordi arendamisega. Ühistranspordi kasutamine peab muutuma mugavamaks. Siis on lootust, et inimesed hakkavad seda rohkem kasutama. Selle eesmärgi saavutamisele võiks aidata erinevate kampaaniate korraldamine. Inimeste arusaamine peab muutuma. Ilma selleta ei ole võimalik meie tänavad ning liiklemine turvalisemaks muuta. Ümarlauas öeldi välja ka head ideed jalgrattaliikluse arendamisest. Räägiti sellest, et eriti suvel on jalgrattas üsna mugav transpordivahend ning selleks, et inimesed hakkaksid seda rohkem kasutama, tuleb jalgrattateede ehitamisele rohkem tähelepanu pöörata. Kokkuvõtteks tahaksin rõhutada, et liiklusohutuse teema muutus viimasel ajal üsna aktuaalseks ning nõuab lahenduste leidmist. Peaaegu kõik ümarlaua osalejad mainisid seda, et liikluse ning liiklemise turvalisemaks muutmine sõltub kõikidest inimestest, nende käitumisest teedel, nende tahtmisest olukorra parandada. Sõnu 633