I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees graafikutes on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega sisse- ja väljarände kohta Eestis.
Arvestage sellega, et Teie lugejad graafikut ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
Graafik 1. Sisseränne ja väljaränne 2004.-2009.
a  Graafik 2. Sisse- ja väljaränne meeste ja naiste seas 2004.-2009.
a  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Analüüsides sisse- ja väljarände graafikut on tähelepanuväärne see, et aastatel 2004-2006 enamus inimesi asus elama väljaspool Eesti Vabariiki.
Hüppeline tõus oli aastal 2006.
Järgnevast aastast see number aga hakkas taas vähenema.
Viimased paar aastat püsib juba samaväärsel tasemel.
Põhjuseks, miks väljaränne oli vahepeal väga suur - on see, et just vene rahvusest inimesed arvasid endale paremaks elukohaks Venemaad.
Vaadates hilisemaid andmeid ja tuginedes oma tutvusringkonnale muulaste seas, siis nende arvamus siinsest elukohast on muutunud.
Meie riigis on stabiilsed palgad, ei esine nende seas hilinevad väljamakseid.
Peale selle on Eestis elu palju kaasaegsem, kui Venemaal.
Toon näiteks meie arengu IT-valdkonna seas, pangandus on stabiilne ja puudub praktiliselt korruptsioon.

Analüüsides eraldi sisse- ja väljarännet mõlemate sugupoolte seas võib tähelepanu pöörata, et ka siin oli suurem väljaränne just naiste seas aastal 2006.
Meeste seas toimus hüppeline sisseränne aastal 2007.
Loomulikult sisse- ja väljarändajate seas pole ainult vene rahvusest inimesed.
Palju on ka teistest riikidest.
Väga halb näitaja on see, kui väljarändajate seas on eestlased.

Paraku välisriikides pakutakse paremaid ametikohti või siis see, et sama töö eest meie riigis saab mujal mitu korda suuremat palka.
Samuti arenenud Euroopa riikides on lihtsam liigelda, sest meil puuduvad viisad.
Kui graafikust on näha, et väljaränne on rohkem naiste seas, siis on see täiesti arusaadav.

Spetsialistid nagu näiteks meditsiinitöötajad ongi enamus naised.

Meesterahvastel on siin ka sellised ametikohad mis on hästi tasustatavad.

Sellepärast tulevadki meile paljud meessoost spetsialistid tööle.
TEINE ÜLESANNE  Maanteeameti ümarlaua teema oli liiklusohutus.
Teie ülesanne on tutvustada toimunud arutelu kirjalikult oma kolleegidele.
Andke foorumist üldine ülevaade, peatuge lähemalt vähemalt kahel küsimusel ja lisage ka oma arvamus.
1.       Liikluse tihenemise põhjused ja sellega kaasnevad probleemid.
2.       Kuidas saavad inimesed ise muuta liiklemise turvalisemaks.

3.       Ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine linnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Kui arvestada, et viimasel ajal on muutunud väga tihedaks liiklus, siis tekivad erinevad probleemid.
Esile võib tõsta paljud liiklusummikud just suuremates linnades nagu näiteks Tallinn, Tartu ja Pärnu.

Arvestada tuleb ka sellega, et just suvisel ajal on need probleemid suuremad.

Sel ajal käib Eestis palju välisturiste, kes reisides läbi paljude riikide kasutavad isiklikku transporti.
Probleemne on samuti suurte veoautode transiitveod, mis tekitavad muret liikluses, eriti just piiriäärsetes linnades Venemaaga.

Väga tihti tekivad pikad järjekorrad autodele.
Liikluse tihenemine on seotud ka veel sellega, et inimeste majanduslik tase tõuseb ja pere suudab majandada mitme autoga.
Sellest tulenebki veel autode juurdekasv meie tänavatel ja liikluse tihenemine.
Inimesed saavad liiklemise ise muuta turvalisemaks mitmel moel.
Esiteks, jalakäijatel on kindlasti vaja kanda helkurit.
Eriti just pimedal ajal liigeldes maanteel.
Liikuda on vaja autole vastu ja omada endal paremal pool nähtavat helkurit.
Väga heaks turvaliseks elemendiks on helkurvest.
Sellega ollaks nähtav täies ulatuses.
Pahatihti inimesed liiguvad linnades ja maanteedel joobes olekus.
Minnakse ülekaiguradadel üle mitte vaadetes paremale ega vasakule või mis veel halvem - vales kohas ületatakse sõiduteed.
Inimestel peab olema rohkem hoolitsust teiste kaasliiklejate vastu, siis alles me suudame muuta midagi paremuse poole.
Nüüd pöördudes ühistranspordi ja jalgrattaliikluse suunas.
Jalgrattureid on mitme viimase aasta jooksul hüppeliselt juurde tulnud liiklusesse.
Neile oleks vaja teha juurde liiklemis radasi mis on otseselt jalgratturitele suunatud.
Suurtemates linnades on olemas kindlad kohad kus just ratturid liiguvad, väiksemates aga vastupidi.
Sellele valdkonnale on just vaja rõhku asetada.
Jalgrattad ei saasta ju ka meie atmosfääri.
Samuti linnades võiks suurendada trammi- ja trolliliiklust.
Seevastu bussiliiklus viia miinimumini.
Ka siin on saastatuse probleeme vähem.
Kahjuks väiksemates linnades pole võimalust bussiliikluseta.

Neis tuleb rohkem liine luua.
Eriti just pisikestes linnades on viidud bussiliiklus absurdselt madalate tasemele.
Sõnu 642