I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees graafikutes on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega sisse- ja väljarände kohta Eestis.
Arvestage sellega, et Teie lugejad graafikut ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
Graafik 1. Sisseränne ja väljaränne 2004.-2009.
a  Graafik 2. Sisse- ja väljaränne meeste ja naiste seas 2004.-2009.
a  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Sisse- ja väljaränne Eestis aastatel 2004-2009.

Asudes analüüsima sisse- ja väljarännet Eestis aastatel 2004-2009, võtsin aluseks uuringufirmade poolt koostatud graafikud.
Need graafikud kirjeldavad kogu rahvastiku liikumist, kuid näidatud on ka meeste ja naiste osakaal sisse- ja väljarändes eraldi.
Nimetatud perioodi alguses võib täheldada trastilisi erinevusi rahvastiku üldise sisse- ja väljarände vahel.
Kulminatsiooniks on 2005. aasta, mil väljaränne ületas Eestisse saabunud rahvahulga pea kolmekordselt.
Taoline olukord kestis üle aasta ja olulisi paranemismärke ei olnud näha ka 2006. aasta lõpus.
Murranguliseks võib pidada 2007. aastat, mil sisse- ja väljarände trastiline vahe pea olematuks muutus, jäädes umbes 500 inimesega väljarände kasuks.

Selliseks on jäänud see vahe ka 2009. aasta lõpuni, näidates väljarände osakaalu nõrka kasvu.
Kui võrrelda meeste ja naiste vahelisi erinevusi rahvastiku liikumises, tuleb tõdeda, et perioodi alguses oli nende osakaal nii sisse- kui ka väljarändes suhteliselt sama.
Väljarände puhul saab öelda, et naisi lahkub Eestist rohkem, kui mehi, kuid meeste ja naiste vaheline protsentuaalne suhe on jäänud samaks.
Sisserände puhul näitab meeste osakaal rahvastiku rändes kasvavat tendentsi, edestades naiste sisserännet kolmandiku võrra.
Kokkuvõtteks võin öelda, et vaatamata suurenevale rahvastiku liikumisele, püsib arv stabiilsena jätkates nõrgalt kahaneval kursil.
TEINE ÜLESANNE  Maanteeameti ümarlaua teema oli liiklusohutus.
Teie ülesanne on tutvustada toimunud arutelu kirjalikult oma kolleegidele.
Andke foorumist üldine ülevaade, peatuge lähemalt vähemalt kahel küsimusel ja lisage ka oma arvamus.
1.       1. Liikluse tihenemise põhjused ja sellega kaasnevad probleemid.
2.       2. Kuidas saavad inimesed ise muuta liiklemise turvalisemaks.

3.       3. Ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine linnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Maanteeameti ümarlaua arutelu teemal "Liiklusohutus".
Lugupeetud kolleegid!
Täna toimunud Maanteeameti ümarlauaistungil käsitleti kolme olulist teemat.
Siinkohal üritan neist lühikokkuvõtte teha.
Esimese küsimusena arutleti liikluse tihenemise põhjusi ja sellega kaasnevaid probleeme.
Ühest seisukohta selles küsimuses ei võetud ja arutelu toimus vabas vormis.
Koostöö Statistikaametiga jõudsime järeldusele, et kasvava elatustasemega tiheneb ka liiklus.
Sellega kaasnevaid probleeme on mitu: liiklusummikud, kasvav õnnetuste arv, parkimise korraldamine jne.
Neid probleeme lahatakse eraldi järgmistel ümarlauaistungitel.
Teise teemana oli arutlusel küsimus, kuidas saavad inimesed ise muuta liiklemise turvalisemaks.

Sõna võttis hr.
Vane Maanteeametist.
Tema sõnul algab kõik õigest kasvatusest.

Lapsevanemad on hakanud paremini oma lastele liikluses valitsevaid ohte tutvustama, kuid lasteaedades ja koolides on liiklusohutusliku kasvatuse tase nõrk.
Ei piisa vaid õpetlike liiklusteemaliste väljakute rajamisest, vaid tarvis on ka metoodilist tööd.
Avaldasin ka oma arvamust antud küsimuses.

Nimelt peaks liiklejad üksteisega rohkem arvestama.
Eelkõige käib see autojuhtide kohta, kuid ka jalakäijad peaksid olema tähelepanelikumad.

Kolmandaks arutati ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamist linnas.

Tunnustati head linnaäärsete parklate rajamise ideed ja teostust ning arutati jalgrattateede rajamises tekkinud küsimusi.
Ka see arutelu toimus vabas vormis ja ühised otsuseid ei langetatud.
Omalt poolt käisin välja idee, mille kohaselt võiks linnaäärsete parklate juurde luua ka jalgrattalaenutuse.
Hoian teid ka edaspidi toimuvate ümarlauaistungitega päevakorraga kursis.
Lugupidamisega, Peeter Pakiraam.

Sõnu 522