I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees graafikutes on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega sisse- ja väljarände kohta Eestis.
Arvestage sellega, et Teie lugejad graafikut ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
Graafik 1. Sisseränne ja väljaränne 2004.-2009.
a  Graafik 2. Sisse- ja väljaränne meeste ja naiste seas 2004.-2009.
a  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Sisseränne ja väljaränne Eestis.
Uuringu tulemused näitavad, milline oli sisseränne ja väljaränne Eestis 2004.-2009. aastatel üldiselt ja meeste ja naiste seas.
2004. aastal Eestisse tuli umbes tuhat inimest (mehi ja naisi umbes 500), väljaränne umbes 3000 (1400 mehi, 1500 naisi).2009. aastal sisseränne umbes 1400 (700 meest, 600 naist), väljaränne üle 4500 inimest (naisi 2500, mehi 2000).2006. aastal sisseränne 2100 (1200 meest, 1000 naisi), väljaränne umbes 5500 (3000 naist, 2500 meest).2007.-2009. aastatel väljaränne ja sisseränne on olnud umbes ühel tasemel: Eestisse tuli keskmiselt 4850 inimest iga aasta (2100-2400 meest ja 1500-1600 naist), kuid aga väljaränne oli umbes 4400 inimest iga aasta (2000 meest ja 2200-2600 naist).
2004.-2006. aastatel väljaränne kasvas väga kiiresti.
Inimesed võiksid minna välismaale tööd otsima või õppima, sest Maailmas oli sellel ajal majanduslik tõus.
Naisi on läinud ära rohkem, sest nendel on lihtsam leida kerget tööd.
Aga 2007.-2009. aastatel väljaränne tase kukus.
See juhtus kriisi tõttu: tööd on palju raskem leida, õppimiseks on vaja raha, mida ei saa teenida ilma tööd.
Aga naisi läks ära rohkem, kui mehi, sest neil on kergem saada tööle kolmandasse sektori (see on teeninduse sektor, näiteks, restoranid).Samal ajal, kui kasvas väljaränne kasvas ka sisseränne, aga palju aeglasem (koju tuli rohkem mehi, sest neil oli tööd, näiteks, ehitamiseks).
Kriisi ajal rohkem inimesi hakkas tulema tagasi Eestisse, sest välismaal polnud neil rohkem midagi teha.
Eestimaa peaks tõstma sisseränne taseme.

TEINE ÜLESANNE  Maanteeameti ümarlaua teema oli liiklusohutus.
Teie ülesanne on tutvustada toimunud arutelu kirjalikult oma kolleegidele.
Andke foorumist üldine ülevaade, peatuge lähemalt vähemalt kahel küsimusel ja lisage ka oma arvamus.
1.       1. Liikluse tihenemise põhjused ja sellega kaasnevad probleemid.
2.       2. Kuidas saavad inimesed ise muuta liiklemise turvalisemaks.

3.       3. Ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine linnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Päevadel käisin Maanteeameti ümarlaua foorumil, mille teema oli liiklusohutus.
Seal arutleti kolm küsimust: liikluse tihenemise põhjused ja sellega kaasnevad probleemid, kuidas saavad inimesed ise muuta liiklemise turvalisemaks, ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine linnas.
Esitan nüüd ülevaade sellest foorumist ja oma arvamuse nende küsimuste kohta.
Peale foorumi avanemist esitasid Maanteeameti töötajad arutelu teemasid ja siis kõik läks pihta: probleemi otsimine, selle arutlemine, lahenduste pakkumised, nende arutlemine ja siis parima lahenduse valimine.
Huvitav oli selline asi: ma pole kunagi näinud, et kõik plussid ja miinused oleksid vaadetud läbi nii hästi.
Näiteks, esimese teema kohta oli öeldud, et teel on nii palju autosid sellepärast, et enne kriisi paljud inimesed on saanud krediidid ja ostnud endale auto.
Praegu on nendel hirm, et pank võib võtta neilt auto ära ja nad katsuvad kasutada neid kauem.
Sellist sügavat vaadet pole ma enne kuulnud.
Veel mulle meeldis teine küsimus.
Olen kuulnud selliseid ideid, nagu olukorda teel tekib meie ühiskond, mis tähendab, et suhted tööl, poes, pargis on samad, nagu maanteel.
Olen sellega väga nõus.
Me peame arendama oma suhteid meie ühiskonnas, sest sellest ju sõltub meie elu: kui me mõtleme autos, et see pagan praegu sõidab valesti, siis peale kokkupõrget me tuleme autost välja ja ütleme temale näkku, mida mõtleme temast.
Tekib konflikt, mille põhjuseks on meie paha suhted.
Selline konflikt on destruktiivne ja kindlasti ei aita meid elada.
Nii et minu arvamus on, et meie turvalisus teel sõltub ainult meie suhetest.
Kolmanda küsimuse lahendust saab leida Skandinaavias, kus ühistranspordi staatus on väga suur, mis tähendab austamist teel.
Sama lugu on jalgratturitega.
Rootsis nende jaoks on ehitatud teed, kus keegi rohkem ei saa sõita.
Mina ei tea, mis toimus foorumil selle küsimuse arutamise ajal: kõik pakkusid rumalusi.
Lahendus on ligidal - Rootsis!
Miks me ei tee samamoodi?

Üldiselt olen õnnelik, et käisin sellel foorumil, sest tean nüüd, et Eestis on võimalik konstruktiivselt lahendada probleeme.
Sõnu 666