Punktid: Kuulamine 19 Lugemine 24  Kirjutamine  Esimene osa.
Milline on inimeste suhtumine oma tööse?
Sellele küsimusele on püüdnud vastust leida AS Fondes Konsultatsioonid, esitades kokkukvõtte Eestis ja Soomes korraldatud uurimuse kohta.
Kirjeldage joonisel esitatud andmete põhjal uurimuse tulemusi: millised tegurid kujundavad inimeste suhtumist oma töösse Eestis ja Soomes, millised on sarnasused ja milles on kõige suurem erinevus?
Kuidas Teie vastaksite esitatud küsimusele?
Mida Teie töökohal tuleks teha inimeste motivatsiooni tõstmiseks?

Kirja nõutav pikkus on u 130 - 150 sõna.
Uurides joonisel graafilisel kujul esitatud uurimise andmeid töösse suhtumisest Eestis ja Soomes võib tulla järeldusele, et töösse suhtumises kajastub ühiskonna sotsiaal-majanduslik seisund.
Seda muidugi, kui eeldada, et küsitlus on läbi viidud kõikides elanikinna kihtides.

Arusaadav on Eesti töötajatele suuremat tähtsus omav töötasu, mis on põhiliseks teguriks töösse suhtumise küsimuses.
Kus juures, motivatsioonide erinevus tuleb mitte nii võrra elutaseme vahest Eestis ja Soomes, suuremal määral seda mõjutab töötasustamise erinevus riikides.
Eestis inimese seisukoht ühiskonnas on otseselt seotud tema palga suurusega, siit tuleneb, miks eesti töötajaid suuremal määral mõjutab töötasu ja tunnustus, kuid samal ajal, sama tegur alandab töö protsessi tulemuste tähtsust - töö vastutusrikkust ja saavutusi.
Teine majandulik tegur, mis avaldas mõju küsitluste tulemustele on ebastabiilsus ja sotsiaalne kindlustus.
Ühiskonnas, kus vähesed võivad kindlad olla oma töökoha tulevikus, karjääri tegemine ei saa olla sama tähtsaks teguriks, nagu ta seda on majanduskult arenenud ja rikkas riigis.
Umbes võrdsed vastused suhete tähtsusest motivatsioonis räägivad sellest, et inimesele omane soov olla austatud, tagada enesekindlus suhtlemisringkonnas on samaväärne igas ühiskonnas.

Enda jaoks valiksin olulisemaks töö sisukus ja töötasu.
Kahjuks, ei saaks ööelda, et see vastaks minu töökohalr, mis on haldussüsteemis.
Kuna töösisuks on võimalikult täpne eeskirjade täitmine A - Z-ni, siis töö motivatsiooniks jäävad suuremas osas head suhted töök-ga.

Teine osa.
Teie asutusele on eraldatud raha infotehnoloogia arendamiseks.
Teil tuleb esitada ettepanekud asutuse arvutivõrgu loomiseks ja arendamiseks.
Analüüsige praegust olukorda (milliseid ülesandeid asutuse infosüsteem peab täitma, millised arvutid, programmid ja tarkvara on olemas, milline on töötajate arvutioskus) ja kirjeldage arengukava.(uute vahendite hankimine, töötajate koolitus, uute ametikohtade loomine, Interneti kasutamine jne).

Teksti nõutav pikkus on u 200 - 250 sõna.

Oletame, et on vajalik luua arvutivõrk mõnele eesti suurpiimatööstusele, mis tegeleb piima kokkuostmisega, ümbertöötlemisega, piimatoodete hulgimüügiga Eestis ja nende ekspordiga Venemaale.
Firma omanikud otsustasid ühendada ühes arvutivõrkus aruanded kõikidest filiaalidest, mis asuvad igal pool mööda Eestis ja koosnevad kokkuostupunktidest, väike-tööstustest, külmhoonestest ja firmakauplustest.
Praegune olukord aruandlusega ei võimalda vajadusel saada täielikku informatsiooni vajaliku ajavahemiku kohta, mis takistab operatiivsete lühiajaliste prognooside tegemist ja ootamatult tekkivate turu vajaduste rahuldamist.

Arvutivõrgu loomine taolises ettevõttes nõuab mahukaid invisteeringuid ja võttab palju aega.
Rahalised kulutused võib jaotada kolme rühma.
Esiteks - materiaalne varustus ja selle paigaldamine koos võrku projekteerimisega.
Teiseks - tarkvara, mis hakkab koosnema programmist, mis valmistakse firma tellimusel vastavalt loodava võrgu võimetele ja arvestuste vajalikkusele.
Peale põhiprogrammi iga arvutisse töökohtadel peab olema installeeritud operatsiooniline programm, mille keskkonas põhiprogramm hakkab töötama, tavaliselt see on Windows-i versioon.
Andmebaaside tõhusamaks kaitseks on soovitav eraldi soetada viiruse-vastane programm, kuna Windows-iga koos müüdav võib osutuda mitte vajalikult effektiivseks.

Materiaalne varustus hakkab koosnema serverist ja arvutitest töökohtade jaoks, lisana on vajalikud modeemid ja printerid.
Töötajate koolitus läbi viija töökohtadel, peale programmi loomist ja arvutivõrgu käivitamist.
Koolitus hakkab koosnema kahest osast: üld ja eri.
Üldkoolituse tulemusena iga tulevane programmi kasutaja peab omama üldteadmise operatsiooni programmi alal (s.t. Windows), selleks kaasata mingit koolitusfirmad.
Eri-õppe toimub töökohtadel ja võimaldab töötajatel kasutada firma programmi, koolituse läbiviimiseks teha täiendav leping programmi loojatega.
Arvutivõrgu teenindamiseks tekkib vajadus kahes töökohas keskserveri asukohas.

Kohalikede arvutite teenindamiseks sõlmida lepingud aukohajärgsete firmadega, mis töötavad sellel alal.
Täiendav küsimus, mis tuleb lahendada - valida firma, mille kaudu hakkab toimuma interneti-ühendus.

Sõnu 593