Minu ökoelu     Alustan sellest, et minu  ökoelu mind küll muretseb, sest see globalne öko probleemi mitte arusaamine inimeste jaoks on päris hirmus asi.

Näiteks  mõned indiviidumid viskavad prügi läbi akna, sest ei viitsi natuke aega raisata selleks, et viia see prügi prügikasti.
Kui mul on isegi taskus väike paber või mis iganes, mina küll leian koha, kus saaks ära visata, et loodusele mitte teha   rohkem kahju.

Kõik pudelid, kas plastmassist või klaasist ma viin taara punkti.
Kui ma olen poes, mul tekkib  mõnikord selline tunne, et selle pakendi asemel võiks olla pudel, nagu varem piima müüdi pudelites,  et looduse mitte saastama, ühesõnaga  liiga palju pakendeid mida ei ole vaja.

päev - Postkasti üksteist reklaami.
Tuleb rekordarv reklaame, neli lehekest.
Kõik heal paberil.
Loen kahe nädala jooksul tulnud reklaamid kokku - 11.
See on paberi raiskamine, võiks ju ilma selleta.
Milleks nii palju raklaami, kord kuus on piisavalt.

Kilekottidest  räägites on see tõsine probleem.
Mina ostan igakord kui olen poes uue kilekoti, sest kaasas ie ole, aga peaks olema.
Ma tean et see ei ole õige aga kõik kätte ei mahu.
Pean ikka taskus ühe koti omama siis läheb paksuks.
"nali"  Kui ajan habet  siis püüan raisata vett nii vähe kui on võimalik.

Ostan kodumaist, see on lihtsalt loodussäästule kasulik ja Eastimaine toit on  parim, sest suurema tõenäosusega ei sisalda need säilitusaineid.

Kui ma puhkan looduses, siis ennem seda kui sõidame minema, teeme kõik korda, sest järgmised inimesed tulevad ka puhata.

Nüüd on põhiline proobleem, mis on seotud autoga.
Auto võtab päris palju raha.

Ühs  autor Riina Luik kirjutas postimehes artikli "loomavaguniga koju" päris ilusti.
Ta küsis, et   miks ta nii hirmsasti endale seda jama kaela tahan.
Kuid kujutage endale vaid ette seda õnnist pilti: te ei määri enam kunagi riideid, teil on alati soe ja mõnus sõita, te ei pea kuulama soovimatut raadiokanalit ja saate alati   istuda.
Te isegi ei mõtle enam hingematva haisu peale ja teil ei teki enam kunagi tunnet, et peate maksma ka pinkidel lösutava asotsiaalide kamba sõidurõõmu eest.
Te ei astu oma autos kunagi kuseloiku... " http://www.
postimees.
ee/011004/esileht/arvamus/146156.
php "   Minu arust tuleb lihtsalt arvestada olukorraga milles sa oled ja otsustada kas jälgsi  või autoga jõuad kohale.
Võttes kokku, minu ökoelu ei ole ideaalne, aga ma püüan midagi teha selleks ei säästa loodust.
Ja igaüks peab natuke mõtlema sellest suurest probleemist mis ootab meid tulevikus, võib olla mitte meid, vaid meie lapsi, et nad elaksid sama hästi kui meie.