Minu ökoelu.

Inimene ja loodus on tihedalt seotud ammust ajast.
Ürgsed inimesed sõltusid täielikult ümbritsevast keskkonnast.
Aga aeg möödus, inimene  arenes, temaaju täiustus.

Inimesed õppisid saama tuld, ehitama elamuid, looma tööristu.
Inimene mitte ainult võitles enda koha eest eiste hõimugeda, vaid ka kavatses ka loodust vallutada.
Vastastikuse mõju küsimus on aktuaalne ka täna.
Proklameerides end eluolendik kuningaks.

Inimene unustas, et ta ise on looduse osa, selle loome krooniks.
Ja selle asemel, et olla tänulik jätkab käituma agressiivselt.
Ei ole saladus kui kahjulikult inimene tegevus tänapäeval avaldub.

Pühadasteotav, kasutuslik suhtumine maavarade kohta võib tekkitada katastroofilise tagajärge.
Iga aasta rajutakse hiilgavad metsapindalad, aga metsad on ju planeedi kopsud; nende hävitamine põhjustab vähenemisi ja isegi hukutamisi erinevades looma- ja taimeliikides.

Kuhu on kadunud puhtad allikad?
Jäägid visatakse vette ning seda on ohtlik mitte ainult juua vaid ka suppelda selles.

Õhku mürgistavad miljonide autode gassid, tehaste jäätmed.
Sudu seisab linnade kohal, isegi tähte ei ole näha öösiti.
Lohutab, et on jäänud veel ekoloogiliselt puhtad alad, mis tsivilsatsioon ei ole veel puutunud.
Näiteks tulles Lahemaa rahvuspargi me naudime puhta õhku, mis on lõhestatud taimede lõhnaga.

Inimene unustab, et planeedi resursid kunagi lõppevad ja jätkab röövellikult hankima maavaraseid.
Ja see on siis kui teadlased juba ammu räägivad, et energia saab ka teisiti (päike, tuul, tõus ja mõõn).
Tekkib mulje kõik on unustanud, et inimene ei saa elada loodust väljast.
Ta elab maal, sööb selle vilju, joob selle vett.
Ja nii vähe hoolib oma elu keskkonast!
Tahaks tuletada meelde, et iigsuses inimesed väga hoolikalt suhtusid loodusesse.
Seda saab väita teades muinasjutte, müüte, legende, laude ja rahvatarkuseid.
On väga tähtis, et tänapäeva lapsed ka saaksid osaleda selles varamuses.
Ja ma arvan, et pea rolli selles mängib pere ja kool.
Lapsepõlves vanemad tutvustavad lastele õmbritsevad keskkonna, õppitavad hoolikalt sellesse suhtuda, hoolitseda loomadest ja taimedest.
Koolis armastama ja austama loodust lapsi õpib loodusteadus.

Niisugune arutamine läheb kergesti, aga kas mina ise pean nendest elureeglitest kinni?
Jah, ma ei raiu puid ningei aja prügi maha õues.
Kuid vaevalt see kompenseerib seda, mida mul teha iga päev: sõita autoga või kasutada ühistransporti, osta tatlustootteis välismaalt (eestimaised toidud on kas kallim, või neid üldse ei ole ), et teha oma elu mugavam kasutan liiga palju elekroenergiat.
Kaasaegse elu nõudmised, kas ongi nii?