Minu ökoelu.

Meie ajal ühel tähtsamaid kohal on globaalsed probleemid.
Iga päevaga ajavad need probleemid teravaks olukorda, kuna maailma elanikute arv suureneb üha rohkem.
Maavarade ja mageveevaru vähendamine, globaalne kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, happevihmad, mullaviljakuse langus, liigne metsaraie, õhu saastatus ja kõige tähtsam on inimeste ebateadlikkus - see on kõik, millega me puutume kokku täna.
Ma tahaksin, et igal inimesel oleks tähelepanelik suhtumine loodusse ja teda ümbritsevasse keskkonnasse.
Ainult sellel juhul me saaksime nende kahjulikku mõju vähendama.

Mul ei ole ükskõikne, kuna ei mõtle ainult iseennast, aga ka oma laste ja lapselaste elust.
Nähtavasti, Te küsite, aga mida teen nimelt mina kogu maailma olukorra paremiseks?
Kõigepealt, ma suhtun hoolikalt vee kasutamisse oma igapäevases elus.
Ma jalgin pidevalt sellega, et vee ei tilgu kraanist ja küll ei jookse vajaduseta.

Selle peale ma ei kannata, kui minu korteris on lülitatud valgus igas toas ja kõik elektrotehnika vaatamata sellele, et ma ei kasuta neid praegu.
Ühele minu tuttavale väga meeldib muusikat kuulata ja samal ajal telerit vaadata häälita.
Nüüd ma katsun tihti veenda teda selles, et elektienergiat on vaja kasutada ettekirjutuse järgi.

Muidugi minu jaoks on väga tähtis suhtumine loodusesse.
Paljudele inmestele meeldib veeta aega oma sugulaste või sõpradega looduses, šašlõkki valmistada.
Aga mõned inimesed ikkagi ei saa kultuurselt puhata.
Kui ma sõprade või pereliikmetega leidsin väikset kaunist puhast metsalagendikut puhkuse jaoks, siis meie puhkuse pärast see koht on samasugune, missugune oli algus.
Ju me tahaksime puhata sellel kohal ka jargmises korras.
Loodust on vaja kaitsta.

Liigne metsaraie väga häirib mind.
Minu seisukoht on selline, et seadus peab rangem olema, kuna röövpüük suureneb.
Kõik peavad teadma, et mets - see on meie maailma "kopsud".
Metsa töö tänades, me hingame värsket õhku.

Lõpetuseks tahan öelda, et eriti meeldiv nägema, et inemesed üha rohkem muretsevad globaalsetest probleemidest.
See tähendab, et nad mõtlevad nii iseennast, kui ka tulevikusest põlvkonnast.