Üritasin üks päev õpetada minu eesti sõbrale soome keelt, kui ta saabus minu juurde, aga ta ei tahtnud õppida.
Ta mõtleb, et Soomes võib elada ilma, et oskaks soome keeles rääkida.

Tal on palju eesti sõbru ja nendega ta tihti kohtub, aga ta saab aru soome keelest väga hästi, ise ainult ei räägi.
Soome grammatika on nii keeruline, et saan hästi aru, kui ta ei taha üritada soome keeles rääkida.
Vaja oleks küll soome õppida, kui tahaks siin elada.
Hoopin, et ta saab motivisiooni tulevikus.
Mida enam inimene oskab eri keele, seda huvitavamaks käib elu, räägitakse, et maailma pilt suureneb ja avardub.

Mulle meeldivad inimesed, kel on kustutamatu soov õppida midagi uut.
Võõra keele arusaamist on tavaliselt kergem kui rääkimine võõras keeles, aga see läheb ka minema parem, kui viskub situatsioonisse=heittäytyä tilanteeseen?
ja ei mõtle vigu.
Ma imetlen inimest, kes läheb uute asjadega julgelt kaasa.
Kahjuks tundub, et elurõõm mõnedel inimestel väheneb, kui saab täisealiseks, aga see ei vähene kõigil.
Õnneks on veel inimesi, kel elurõõm säilib.
Huumor vabastab ja aitab, kui elu liiga raskeks käib.