Minu Jõulumõttet.

Varsti Eestisse tuleb jõulu ja paljude inimeste eest, see tähendab, et nende lemmiku ja tähtsaim pidu varsti toimub.
Kõik katoliklised pidetsevad oma peapidu.

Paljud otsivad ja ostavad kingituseid... Aga mul ei ole jõulu meleolu, pole rõõmsast ja soovitused, sellepärast et ma ei pidetsun selle peo.
Minu poole see on tavaline päev, kuidas kõik perekonnad istuvad kõik koos laua taga ja söövad jõulu söök ja joovad viin.

Mul on raske aru saada, miks mul ei ole soovitused ja jõulu meeleolu, võib olla see on seotud minu perega.
Meie peres jõulu ei pidetsuvad, sellepärast see on katolikline.

Jõulu mõttet vastu minu pea on teise probleme täis, nagu kust võta raha, kus leida vaba aeg oma endast.
Praegu kõik mõttet õppimise eest ja kuidas sooritada eksamid ja saada arvestused.
Praegu peas ei ole ruumi jõulu mõttede eest, aga ma soovitan, et mul tekkisid jõulu mõtted kingituse eest, nagu lapsepõlves.

Ikkagi viis või kuus aastat tagasi ma uskusin et jõuluvana on olemas ja elab Laplandias.

Kokkuvõtteks ma arvan, et jõulu mõtted peavad tekkima ikkagi üheks päevak, või üheks tunniks et kingitada rõõmu oma südamele eest.

Meie mõttet on vabem kui tuld, sellepärast unistama ei ole kahjulik.