Mäeküla piimamees on psüholoogiline romaan.

Viimati me oleme näinud filmi "Mäeküla piimamees" ja see on jäänud väga erinevaid, aga tugevaid muljeid.

See räägib ühest eesti vaesest perest, mis elab tavalist elu.
Kõige olulisem selles romaanis on inimeste tegud ja tunded.
Autor näitas seda nii eredalt, et see tõesti paneb mõtlema tõsisest asjadest, nagu naise kohus, vaimne jõud, südametunnistus ja isegi armastus.

Romaanis võreldatakse kaks inimest - Marit ja Tõnu.
Tõnu Prillup on haletsemisväärne ja nõrk inimene, kes ei oska käituda nagu tõeline mees.
Ta elab halli elu ja loodab, et tema unistus oma maast täitub, aga samal ajal ei tee mitte midagi, et see juhtuks.

Tema naine Mari on noor ja energiline inimene, kes oskab kõike teha ja suhtleb inimestega kergesti.
Samal ajal ta on väga tugev.
Seda näitavad tema tegud, kui ta ohverdas oma noorust ja elu, et hoolitsema oma õe laste eest.

Aga kõige rohkem hämmastab nende käitumine Ulrich von Kremeri olukorras.
Tegelased hoiavad meid pinges, kui lahendab piimamehe koha probleem.
See on raske uskuda, et mees võib nii kõhklev ja passiivne olla ja samal ajal midagi nii kiredalt tahta.
Ja see ei ole aus, et naine peab tema kahtlusi lahendama ja end ohverdama, et teda rikkaks teha.

See on kindel, et Tõnu Prillup ei ole väärt seda, mida ta sai ja ei ole väärt sellist naist nagu Mari, kes hoolitseb tema laste eest ja kelle käes on tema seisund.
See on üllatav, et Tõnul on jultumus Mari kohta etteheiteid teha ja Maril on jõud kõik oma tundeid endas hoida.

Selles romaanis, on hästi näidatud inimeste psüholoogia ja kired, mis võivad toimuda tavalises perekonnas, kui erinevad võivad inimesed olla ja et saatus ei ole alati õiglane.

Kõige olulisem on see, et ei tohi kasutada teisi inimesi ja on vaja kuulata mida süda ütleb ja mis toimub hinges.