Kus olen käinud ja mida olen näinud.

Mõeldes enda minevikust, meenutan lõbusat lapsepõlve, spordilaagreid, maalesõide, toredaid suvesid suvilas.
Minu arust, kõige tähtsam minu jaoks oli tol ajal spordikarjäär.
Võistlustantsule ma pühendasin 8 aastat.

Peaaegu igal nädalavahetusel olid võistlused, mis toimusid mitte ainult erinevates Eesti linnades, vaid ka välismaal.
Kahjuks, rohkem aega veetsin ma spordisaalis, mitte linnas jalutamas, kuid üks sõit jäi mulle meelde igaveseks.

See oli rahvusvaheline võistlus Tšehhis.
Meil oli tellitud ekskursioon.
Eriti on meelde jäänud öine Praha sild, mis oli imekaunis.
Oli tunne nagu tuhat hõbedaid tähti särasid mustal taustal.
Tantsuklubiga olin ma ka teistes riikides: Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Soomes.

Nagu iga koolis, meie gümnaasiumis korraldati erinevaid reise.
Kõige huvitavamad olid reisid Peterburi ja Riiasse.
Tänu ühele minu ema sõbrale, ma sain külastada Ermitaaži kuldruumi, kus olid eksponeeritud Venemaa tsaari perekonna kuldehed, kuldnõud j. n. e. Väga raske on saada luba, et neid aardeid vaadata, kuid ema sõber sai selle ja näitas mulle, kuidas elas Venemaa eliit.
Riias aga kõige meeldivam oli Lido restorani külastamine.
Arvan, et pole ühtegi inimest, kellele ei meeldinud seal süüa ja aega veeta.

Tahaks jutustada ka kohtadest, kus ma olin oma perekonnaga.
Minu isa on pärit Ukrainast.
Seepärast igal suvel me sõidame autoga läbi Läti, Leedu ja Poola Ukrainasse.
Ukrainlased on väga lahked inimesed, kes armastavad oma maad.
Eesti elu erineb Ukraina elust.
Mõnikord on selline tunne, et ma olen teisel planeedil, kus on omad reeglid ja kombed, kuid ma olen väga õnnelik, et mind alati oodatakse ja armastatakse seal.
Olen kindel, et tulevikus ma külastan veel palju riike ja tutvun teiste inimeste elustiiliga ja kultuuriga.