Tahan öelda, et ma olen liiga aktiivne inimene, ja selle pärast ma poole kunagi saabunud kaugemale kui seitsekümmend kilomeetrit Tallinnast.
Ja nüüd ma vastan küsimusele miks on nii alati toimunud.

Vastus on lihtne: kui auto keskmine kiirus on umbes sada kilomeetrit tunnis see tähendab, et ta on sõitnud seitsekümmend kilomeetrit neljakümne minutiga ja selle ajaga ma pidin alati olema juba nii jumala juatäis et ma peaaegu olen kaotanud oma teadvuse, noh jõin ennast pildituks.

Probleem on selles, et kõik mu sõbrad üritavad tõestada, et me oleme käinud ka kaugemal näiteks: Pärnus, Tartus, Viljandis... Aga kuidas ma saan neid usaldada, kui päriselt ma poole kunagi midagi näinud.
Ja sel hetkel, kui hakkasin kirjutama selle essee ma otsustasin, et see suvi oli minu jaoks mõttetu ja ma ei pidanud nii palju jooma ja elu jooksis minust läbi.
Põhimõtte on selline, et ma jattan joomise maha.
Ja järgmisel sügisel ma kirjeldan Teile neid kohti, kus olen käinud ja neid asju, mida olen näinud!
!
!