Majanduse ja      migratsiooni seosed 1970ndate Eesti NSV-sKruusemendi/Lutsu      "Kevade" - kas ja kuidas sobiks see film õppevahendiks mitte-eestlastest      põhikooli õpilastele?

70 aastaid nimetatakse stagnatsiooniperioodiks.
1968 lõppes sulaperiood ja võimule tuli Brežnev.
Seda aega saab nimetada ka taasstalinismiks, sest paljud jooned, mis olid iseloomulikud stalinismile tulid tagasi.
Esialgu majanduse kasv ja olukord oli sama, mis sulaajal, aastatega juurdekasv langes järg järgult.
Riik nõuab palju, mida praktiliselt teha ei ole võimalik.

Püütakse arendada nafta- ja elektri-toodangut.
Toimub urbaniseerumine, elu maal saab väga raskeks.

Ehitatakse juurde tehaseid.
Püütakse jõuda kõrgele majanduslikule tasemele (kuigi see ei õnnestu).
Eestist tahetakse teha "näidet" Euroopale, kuidas NSV-s elu käib.
Siin ei jätku spetsialiste ja haritlase selleks, et arendada põlevkivi; nafta- ja elektritööstust (ja ka teisi valdkondi).

Venemaalt suunatakse tööjõud Eestisse.
Toimub kiire välismaalaste (venelaste) arvu kasv.

Nad asuvad siia elama ja töötama, teadmata midagi kohalikusest rahvast.
Venelaste arv suurenes ja ka suurenesid omavahelised probleemid.

Ilmuvad kinnised linnad, kuhu eestlased üldse ei pääse (Sillamäe, Paldiski).

Sinna sattuvad töölised Venemaalt.

On olemas terved regioonid, kus asuvad elama ainult NSVliidust saadetud töötajad.

Eestlased ei saa liikuda omal maal nii nägu nad tahavad.
On omapärased tsoonid.
Näiteks Kihnu ja Ruhnu saarele polnud üldse võimalik pääseda.
Olid kohad, kuhu sai ainult spetsiaalse loaga minna.
Pärast ameti saamist, suunati inimest sinna, kuhu oli teda vaja.
Nii et omapärane migratsioon toimus ka (sees pool) Eestis.

2. Ma arvan, et Lutsu "Kevad" sobiks väga hästi õppevahendiks põhikooli õpilastele.
Aga mitte ainult mitte-eestlastele õpilastele, aga ka eestlasele.

Filmis on kirjeldatud Eesti talumeeste ja kooilaste elu.
Seal on hästi näha, kuidas tol ajal koolis õpetati, milline oli sisene kooli kord.
Suhted sakslastega, omavahelised probleemid.

Selles filmis saab ka ettekujutuse eesti traditsioonidest.
Saab näha, kuidas ristitakse last, peetkase talviseid pühi.

Lapsed, nii vene kui ka eesti omad, saavad hea ettekujutuse tavalise rahva elust ja probleemidest ja ka kooli süsteemist.

Minu jaoks olid isegi huvitavad sellised pisiasjad nägu riietus, koolimaja, suhted õpilaste ja kooli töötajate vahel.

See on hea, lõbus film, mis on väga õpetlik.
Võib-olla vene lapsed saavad parem mõista eesti kultuuri.

Saab ka võrrelda tollaste ja tänaste laste koolielu.