1.
Kultuurielu 1970ndate Eesti NSVs  2. "Valgus Koordis" kui sotsialistliku realismi "musternäidis"      1. 1970ndate EestiNSV kultuurielus saab populaarseks ja oluliseks ETV.
Tehakse palju huvitavaid lastesadeid, reklaame, viktoRiinimänge, teleke, teleteatRilastusi.
See tendents nõrgeneb eesti kultuurielu.
Kooskäimine ja kultuurüRitused, ei ole enam moes.
Inimesed eelistavad televiisori vaatamist.

Selle aja tuntud televisiooni tegelased on Valdo Pant, Uno Leiis.

1970 alates tõuseb migratsioon Eestisse, sest majandus arenes (kaevandused näiteks) ja riigile oli vaja kvalititseeritud tööjõudu.
See, et Eestis oli suur protsent muulasi mõjutas ka kultuurielu.

Muusikaelus aktiviseeris folkloori liikumine.
Tekkisid uued ansamblid nagu " ". Neid iseloomustas audentsus, mis ei olnud spetsialselt lava jaoks läbimõeldud.
Kirjutati palju külakopelle, mis olid klassikalise muusika lähedased.
Kerge popmuusika oli keelatud, sest põhiliselt oli ta võõrkeeles.
Kõik pidi olema tõlgitud eesti keelde.
See soodustas oma muusika kirjutamist.

Lavatsensuur oli suur.
Keelati improviseerimine, esinemine pidi olema kindla kava järgi.

Ansambel Hellero keelati näiteks, sest lauljad esinesid erinevates riietes.

Kultuurielus oli ka selline tähtis muudatus, et TÜ vahetati rektorit.
Uus rektor oli nõrga haridusega, ta oli meremees ja võib olla seelle pärast teema uuendused ei olnud eriti kasulikut TÜ jaoks.

Näiteks hinnet pandi selle järgi kuidas tudeng loengutel oli käinud.
Kõik poisid õpingu sees pidid tegema sõjaväelise ettevalmistuseksami, muidu edasi õppida ei saa.

Tüdrukud pidid läbima medõe kursused.

Hariduse kohta võiks lisada ka see et eesti ja vene haridusprogramm ei langenud kokku.

Eesti koolis õpiti 10 a. aga vene koolis 11 aastad.
Eesti koolides õpiti palju vene keelt.
Nädalas oli 4 tundi vene keelt, võrreldes sellega eesti ja võõrkeelt oli vähem - 2 tundi.

Avati sellel ajal uus asutus Sotsioloogia labor.
Seal töötasid näiteks Vooglaid, M. Lauristin.
Aga väga kiiresti nende töö oli keelatud ja asutus pandi kinni, sest ta ei olnud vastuvõttav NL-le.

70-ndatel aastatel paranes inimeste heaolu.
Tarbekaupa võis osta järelmaksuga (vaibad, diivanid).Oli võimalik saada erisoodustused luksuskaubadele (auto, külmkapp... ). Samal ajal toodeti ka palju mõttetu asju.
(nt märke).
1972-73 tüdrukud said kanda püksid nagu koolivorm.
1973 a  - avati 1. koomiksiline trükitis.

1970 a - ilmus eesti keelne raamat "Avameelselt abielust".
Need väikesed muudatused andsid eestlastel võimaluse tunda ennast rohkem lääne rahvana.

Suurt mõju avaldas kindlasti Soome televisioon, mida Põhja-eestlased said vaadata.

70ndatel hakab töötama Helsingi-Tallinna laevaliin, mis toob Eestisse palju turiste.

Avati Viru hotell ja palju valutakauplusi, kus mundi eesti rahva käsitöösuveniiRe.

Kui Rääkida 70ndate aastate kirjandusest, võib öelda et paljud eesti kirjanikud olid sellel ajal välismaal ja kirjutasid seal.
Väliseesti kirjanikud olid nt: J. Vask, K. Lepik, M. Under.
Selle aja tuntumaid teosed olid: A. Hint "Tuuline rand", M. Traat "Inger", "Härala elulood"... Romaanide järdi tehti ka palju filme, nt K. Kiisk "Hullumeesus".
Tuntud eesti režissöörid olid ka L. Laius ja K. Komissarov.

2. "Valgus Koordis" on kindlasti väga hea näidis sellest, kuidas sotsialistlik realism oli väga laualt levinud NL kunstis.
Filmikunstis, kirjanduses, muusikas... Seal näidatakse kuidas (peab) võib sotsialismi ajal elada, millised inimesed peavad olema, millega nad tegelevad ja kuidas sellesse sõimusse (sotsialistlikku) suhtutakse.