Kultuurielu      1970ndate Eesti NSVs"Valgus Koordis"      kui sotsialistliku realismi "musternäidis"      1. Kultuurielu 1970ndate Eesti NSVs hakkasid arenema (suurt are) kirjandus, muusika ja filmikunst (massiteava) jne.

Eestlased armastasid käis teatris, kuid muulased kinos.
1970ndal olid raamatud kättesaadavad ja odava, palju ostei ja loeti raamatuid, ajalehti.
Samuti Põhja-Eestis oli populaarsed soome telesaateid, sest seal näidati elu teisest küljest - paremast.
Samuti vaadati uudiseid.
1970ndatel tehti palju Eesti filme, neist kõige tuntumad on O. Lutsu teose põhjal tehtud Kruusemendi film "Kevade", "Viimane reliikvia", "Valgus Kordis".

Kirjanduses said tuntuks luuletajad: Maria Under, K. Lepik, I. Ivask.
Proosakirjandusest oli võimalik lugeda ajaloolisi romaane nt.
J. Kross "Kolme katku vahel".
Kuid kõige iseloomulikum oli sel perioodil luule kirjutamine - luuletajad: Rummo, Triik.
Tuntud teos "Mäeküla piimamees"              Eesti NSVs hakati korraldama esimesi lauluvõistlusi nii moortele kui lastele.
1970ndatel aastal esimest korda toimus Eest NSVs džassfestival.

Lavaetendusi tegi Komissarov, kes hiljem hakkas tegelema filmikunstiga, oli samuti tuntud filmi rezissör.

Kultuurielu 1970ndatel aastatel Eesti NSVs avaldas mõju edasisele kunsti, filmikunsti ja muusika arengule.

Paljud teosed, filmid on läinud.
Eesti kultuuriajalukku (neid loetakse ja vaadatakse).
Nad kõige paremini iseloomustavad eestlaste elu Eesti NSVs    2. "valgus Koordis" kui sotsialistliku realismi "näidimuster".
Film "Valgus" kordis kajastab sündmusi, mis toimusid sotsialistliku realismi ajal ning see annab meile ettekujutuse tollest ajast.
Sotsialistlik realism on kunstivool, mida martistlikud kunstiteadlased on käsitlenud nii nimetatud loomingumeetodina.
Samamoodi on film "Valgus Koordis" hea näide tollest ajast.

Sotsialistliku realismi lähtekohad pärinevad utoplikust sotsialismist, Lenililt Filmis "Valgus Koordis" on näidatud sotsialistliku realismi tunnus - kommunistlik parteilisus, rahvalikkus ja tegelikkuse tõetruu.