KONTROLLTÖÖ EESTI KULTUURILOOST      1. Mis soodustas muinasusundi säilimist eestlaste juures?

2. Mis oli Hansa Liit?

1. Muinasusundi säilimist eestlaste juures soodustas talupoegade iseloom.
Külaelanikud (mõisnikud) jäid traditsioonilise kultuuri ja muinasusundi säilitajateks.

Muinasusund säilitas eestlaste juures sellepärast, et talupojad võtsid väga raskesti ristiusu vastu, nende vähesest liikuvusest, põllumajanduslikel põhjustel.

Enamik kombeid jäi püsima -19saj.

Eesti talupoegkond võttis kõigepealt üle pühakultuse ja sobtas seda kokku rahvatraditsiooniga.
Rahvatraditsioonide hulka kuulusid: surnute austamine; surnuile pandi kaas tööriistu ja ehteid, vajalikud tagapoolseks eluks; (allikate) pühapaikude austamine säilis edasi.

Kuna liivlased ei armastanud muutusi oma elus, kõik see soodustas muinasusundi säilimist eestlaste juures.
Eestlased kaua aega ei tahtnud võtta ristiusu vastu, nad isegi 1343. aastal alustasid vabadussõda oma õiguste eest, kuid kaotasid 1345. aastal.

Kuna talupojad elasid koguaeg maal, peamiselt suurperedena külas.
Keskajal elasid Liivimaal: sakslased - linnaelanikud ja eestlased talupojad - külaelanikud.
Talupojad kuulusid madalama klassi.
Eestlaste seas olid populaarsed sälmid, relikviiad, rahvapärimused ja elukogumised, mis anti edasi põlvest põlve.
Selle abil säilitasid muinasusundi kombed, tavasid jne.
maal säilis põlisrahva etnilise eripära.

2. Hansa Liit - linnade liit, kuhu kuulusid Põhja-Saksa, Madalmaaa; Liivimaa ja Preisimaa linnad.
Praegusest Eestist Hansa Liidus olid Tallinn, Tartu, Narva, Uus-Pärnu.
Hansa Liit tegutses 13 saj-st 16 sajandini.
(Kaupmeeste tähtsamaid linnad)