ÕPPIJAKEELE NÄIDETE LINDISTUS (VESTLUSTEST ÕPETAJAGA)  Praegu ma valmistan sõiduks.E(e)smaspäeval me väljume väga vara.
Juba kell neli.
Sellepärast peame olema kohal juba kell kaheksa ja pärast seda me sõidame Võrru.
Võru pärast me tagastame Tallinna.
Ma loodan, et ma jõuan kell kuueks tagasi.
Aga äkki midagi juhtub.
No ma helistan Teile, kui ma ei jõua.

Ma tahaksin ei teha vahet.
Sellepärast, et kui me tegeleme eesti keeles, kuigi kaks korda nädalas - ükskõik - see annab mulle palju.
Ma tunnen seda.
Kahjuks mul ei ole võimalust kodus midagi teha, sellepärast... no vot ei ole aega selleks üldse.
Vot kui eile me tulime abikaasaga võimlast kell kuus... no... natuke sõime... mina püüdsin midagi teha: vahetasin elektripirnid, võtsin veenäiteid ja vormistasin.
Kahekümne kaheksandal novembris tulevad santehnikud torude vahetada.
Meie torud on pandud kinni keeraamiplitkaga ja ma pean plitka võtma ära.
Ma proovisin eile.
See on õudne (hääldus: jõudne).
Aga kui ma ei tee, ta tulevad, võtavad haamri ja lammutavad kõik ära.
Asi on selles, et ma tegi remonti viis aastat tagasi.
Meie korteris remont ei ole lõppenud, sellepärast mul ei ole jõudu (hääldus: õudu).
Ma võtsin tööline ja ta tegi plitka vannas ja köögis.
Ja nüüd pean lammutama.
See on kohutav.
No mis teha.
See on elu.

Praegu ei ole üldse minul aega.
Meil on suur objekt Valgas.
Homme sõidan sinna ja detsembris hakkame töötada.
Kahjuks tööd on palju, aga raha praegu ei ole.
Vot detsembris rahad tulevad.
On vaja detsembris palju töötada.
Detsember läheb minule nii kiiresti.
Üldse nagu üks nädalat.
See on kõige kiirem kuu minu jaoks.

Vot ma helistan eile vanematele ja ema küsib, et sa lubas, et tuled külla.
Ma vaatan kalendrit ja näen, et ei saa: esiteks raha ei ole ja teiseks aega ei ole.
Ma ütlesin, et kahjuks ei ole võimalust.
Midagi ei saa teha.

Nad loodavad, et ma tulen.
Ootavad mind.
Ootavad, kui ma helistaks... Ну так жалко!
Никак прям ei saa!
No midagi teha ei ole.
Otsustasime abikaasaga, et läheme Lapimaa jõulu ajal.

Ma tahtsin juba varem Lapimaa minema, aga esimene kord, kui ma tahaksin, ei ole passis vaba lehte, et Soome viisa panna.
Pärast seda ma nagu solvusin sellesse.
Ei püüdsi rohkem.
Sügisel me ei käinud kuhugi.
Ja praegu vot ma lootsin, et me sõidame Ukraina.
Ei tule välja.

Ma leidsin seda reisi.
Siin on kolm päeva.... Oli kolm pakkusid ja ma valisin endale sõit bussiga Lapimaa.
Vot siin... See on kahekümne kuuendal kahekümne üheksandani detsembrini.
Esimene päev.
Kell seitse väljumine Tallinnast paroomiga.
Tulek Helsingi ja väljumine Lapimaa.
Terve päev sõidus.

Teine päev.
Kell kaheksa on hotellis hommikusöök.
Kell üheteist kell kaheteistkümneni on Santa Klausi maja külastamine.
Posti külastamine ka.
Poijari ringist käimine läbi.
Ja kell üheksateist hotelli tulek.
Puhkus.

Kolmas päev.
Hommikusöök.
Loomaaeda külastamine.
Lossi ja Kompveki Vabariigi külastamine.
Kell neliteist kell kuueteistkümneni akvaparki külastamine.
Kell kakskümmend kaks väljumine Helsingi.
Öö bussis.
Tulek kell seitse.
Kell kaheksa paroomiga Tallinna.
Kell pool kaksteist juba Tallinnas.

Asi on selles, et see ei ole hea, sest et kaks öö bussis.
Aga on veel variant.
See on kahekümne kolmandal kahekümne kaheksandani detsembrini.
Seal on suur pidu.
Aga ükskoik kaks öö bussis.
Ja hotell on ka parem.
Seal on bassein ja sauna.
Kolmas variant on juba rongiga.
Ma hea meelega sõidaksin rongiga, aga kahjuks seal on ainult üks päev Lapimaal.
Kolmandas variandis on ka Helsingi ekskursioon.
See on ka huvitav.
Helsingi on üldse... Mulle meeldib väga see linn.
Ma ei tea miks.
Mulle meeldivad sooml'ased (vale rõhk) ja Soome üldse.
Venemaal elavad ka karjalased ja vepsad.
Nad on soomlastega sugulased.