I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                               675                  655  Tasuline töö                                       147                  253  Õppimine                                           83                    4  Majapidamine ja perekond                99                    178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised       11                    15  Vaba aeg                                            415                  331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                               672                  659  Tasuline töö                                       162                  201  Õppimine                                           92                    7  Majapidamine ja perekond                152                  288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised       10                    14  Vaba aeg                                            350                  268  Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.
Siin on esitatud tabel koos uuringutulemusega, mis näitavad kui palju aega kasutavad mehed ja naised keskmises oma tegemise jooksul.
Uuringutulemused on esitatud 2009 st-2010ni aasta jooksul.
Keskmine ajakasutus ööpäevas meestel ja naistel on erinev, aga märkan, et nende vanus on 12-st -65a, mis on sama.
Vallalised mehed kasutavad kõige rohkem oma aega isiklikuks tegevuseks (675) võrreldes vabatahtlike tööga ja nõupidamisega.

Abielusid esimesel juhul kasutavad 655 ja teisel juhul ainult 15.
Vallalistel naistel ja abielusid naistel on kõik sama võrreldes meestega.
Õppimine võtab rohkem aega vallalistel naistel ning vallalistel meestel võrreldes abielustega.

Siin võin öelda, et vallalistel on rohkem aega kasutada õppimiseks, sellepärast et nad on vabad oma tegevuses ja pere ei võta palju aega.
Huvitav on see, et tasulises töös domineerivad enam abielusid mehed 253, naised 201, aga vallalised naised 162 ning mehed 147.
Siin mängib faktor, et inimestel kellel on juba perekond nendel on vastutus oma naise ja laste eest.
Nad peavad teenima raha, et toetada oma pere.
Veel palju aega kasutatakse vaba aja veetmiseks.
Vallalistel meestel on 415 ja naistel 350, aga kui võrrelda abielustega siis meestel on 331 ja naistel 268.
Naistel on vähem aega sellepärast, et nendel on lapsed ja nad võtavad rohkem ettevaatust ja nii edasi.
Vallalised mehed puhkavad enam igal reedel koos sõpradega, mis teeb nende elu paremaks.
Vähem aega võtab majapidamine ja perekond.
Vallalistel meestel ja naistel, meestel see koosneb 99 ja naistel 152.
Abielusid kasutavad loomulikult rohkem aega 178 ka 288.

Sellega võin öelda, et naistel on suur majapidamise koormus.
Kokkuvõtes saan öelda, et kõige vähem aega raisatakse vallalistel meestel ja vastupidi on abielusid naistel.
Tasuline töö ja perekond võtavad kõige rohkem aega ja jõudu.
Kokkuvõte on see, et mehed peavad rohkem abistama oma naist.
TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Mite üks kord ma kuulsin küsimus, Mis on hariduse peamine eesmärk?
Vastused olid erinevad, et kõik sõltub perest või kõik sõltub keskkonnast.
Väärtuskasvatuse konverentsil räägiti palju sellest, et kuidas areneda hariduse tase ja missugused probleemid on seotud sellega.
Üks inimene rääkis, et laps ise peab otsustama kas saama haridust või ei ja kellega ta tahab suhelda.
Muidugi teadmised on kuld meie elus, ilma selleta me ei saa töötada ja palka saada ja üldse eksisteerida.
Vanemad peavad seletama oma lapse, et teadmised on tähtis ja terviklik isiksuse kasvatamine sõltub tema ümbritsevast keskkonnast ning sõpradest.
Vanemad peavad rohkem rääkima õpetajatega ja küsima kuidas üldse tegemised nendel lastel.
Teine teema väärtuskasvatuse konverentsil oli, kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada?
Teine inimene rääkis sellest, et ta usub, et kõik algab kodust ning kooli ülesanne on seletada ja anda täpne ettekirjutus lastele, et mis üldse maailm ja keskkond ja kuidas siin elada.
Iseloomuomadused arenevad kui kodus nii koolis, et laps rohkem jälgib mis toimub kodus, kuidas vanemad suhtlevad teine teisega ja koolis ta vaatab, mis õpetaja räägib ja kuidas teised lapsed reageerivad.
Viimane esitaja rõhutas, et lapse kasvatamine on keeruline tegemine ning protsess.
Vanematele ja kooli õpetajatele oli antud häid soovitusi, näiteks rohkem suhelda lapsega, rohkem mängida ja veeta aega koos.
Kokkuvõtes räägin sellest, et väga tähtis mõelda haridusest ja tema eesmärgist ja probleemidest.
Kõik algab kodust, siis vanemad peavad olema targad ja kasutama oma last armastusega.
Kool saab iseloomuomadusi kujundada siis õpetajad peavad rohkem jälgima kuidas nad õpetavad ja kuidas käituvad sellepärast et lapsed on tulevik meie riigis.
Sõnu 739