I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                               675                  655  Tasuline töö                                       147                  253  Õppimine                                           83                    4  Majapidamine ja perekond                99                    178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised       11                    15  Vaba aeg                                            415                  331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                               672                  659  Tasuline töö                                       162                  201  Õppimine                                           92                    7  Majapidamine ja perekond                152                  288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised       10                    14  Vaba aeg                                            350                  268  Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Keskmine ajakasutus ööpäevas meeste ja naiste seas.
Oli läbi viidud uuring, selleks et välja selgetaga kui palju raiskavad oma aega naisi ja mehi päevas ja millega nad tegelevad.

Uurimuses osalesid naised ja mehed gruppi vanuses (12-65a).
Uuringu tulemused näitavad, et nii vallaline kui ka abielus või vabaabielus mehed tegelevad oma asjadega keskmisel 665 minutit ööpäevas, omakorda naised raiskavad sama palju aega, et tegeleda isikliku tegevusega, need arvud on sarnased oma vahel ja võin konstateerida, et siin on prioriteet.
Tasulise töö jaoks vallalised mehed kasutavad keskmisest 147 minutit, mis 141 minuti võrra vähem kui abielused või vabaabielused mehed,vallalised naised samamoodi raiskavad keskmisest 162 minutit, mis 41 minuti (vähem) võrra vähem kui abielused naised, minu arvates need mehed ja naised kes elavad koos peavad rohkem töötada selleks, et toetada oma peresid.
Õppimise jaoks vallalised nii mehed kui ka naised eraldavad keskmisel 85 minutit päevas, aga abielus vaid 5 minutit päevas, selle alusel saan öelda, et vallalised mehed ja naised rohkem soovivad areneda enda kui need kes on abielus, kuna viimased raiskavad rohkem aega maja pidamisse ja perekonna jaoks.
Vabatahtlik töö ja nõu pidamised nõuavad vastavalt 11 ja 15 minutit ja 10 ja 14 minutit naistel ja siin me võime konstateerida võrdlust.

Uuringutulemused näitavad, et vaba aega rohkem eraldavad endale vallalisi mehi ja naisi kuna nad mitte hõivatud kodutööga nendel ei ole lapsi ja nad rohkem puhkavad kui abieluses naisi ja mehi.
   TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
   Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Lugupeetud lugejad oma artikkles ma tahaksin teile rääkida sellest, mis küsimused ja teemad arutlesid konverentsil, mis toimus eelmisel nädalal.
Konverentsi teema oli "väärtuskasvatuse", osalesid õpitajad, kasvatajad, lastevanemad, hariduse ministeeriumite esindajad.
Arutati kolm küsimust   1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
Ma tahaksin peatuda ja rohkem jutustada teemal "Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise".

Minu arvates need iseloomuomadused nagu: ausus, õiglus, siirus, põhimõttekindlus,töökus, kannatlikus ja lahkus peavad tagama inimesele õnnelikku elu kuna nii ausus ja õiglus kui ka põhimõttekindlus ja töökus on alus millest algatakse hea inimest ja (ilma) kui inimesel puuduvad neid iseloomuomadusi siis minu meeles ta ei saa tagada endale õnnelikku elu, kuid meie raskes ajas mõni kord inimesed kasutavad ka kavalust, kuna kaval inimesel on võimalused realiseerida end elus.
Teine küsimus mis mind huvitas on "kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
Minu arvates kõigepealt kõik algab kodust, nimelt kodus ema piimaga saab last esimesi iseloomuomadusi.
Perede kasvatamisest minu meelest sõltub peaaegu kõike mis edaspidi oma elus kasutab last.
Peres ka, näeb lahkust ja õrnust või vastupidi sellestes peredes kus valitseb vägivalda, laps ei näe midagi hea.

Kool oma korda võib vaid liisad ja areneda lapsi oskusi ning peab toetama andekaid ja töökaid.
Laste kasvatamis on rakse küsimus laste kasvatamisel peab osalema nii riik toetades oma poolt peresid, kui ka terve keskkonda, mitte keegi ei pea olema kõrval.
Lapsed on meie õnnelik tulevik.

   Sõnu 677