I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                               675                  655  Tasuline töö                                       147                  253  Õppimine                                           83                    4  Majapidamine ja perekond                99                    178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised       11                    15  Vaba aeg                                            415                  331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                               672                  659  Tasuline töö                                       162                  201  Õppimine                                           92                    7  Majapidamine ja perekond                152                  288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised       10                    14  Vaba aeg                                            350                  268  Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Meeste ja naiste keskmine ajakasutus ööpäevas.

2009-2010 a oli läbi viidud uurimus, mille eesmärgiks oli saada informatsiooni meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.
Uuringust võtsid osa nii nais-, kui ka meessoost inimesed vanuses 12-65a.
Nad olid jagatud kaheks rühmaks: vallalised ja abielus.
Kõige suurem osa ööpäevast on mõeldud isikliku tegevusele, küsitlejad kasutavad selleks rohkem kui 650 minutit.
Teisel kohal on vaba aja veetmine ja vallalised vastajad kasutavad selleks 100 minuti rohkem kui inimesed, kes on abielus või vabaabielus.
Selle põhjuseks võib olla see, et paarides, kes elavad koos on teised väärtushinnangud.
Nad eelistavad pereõhtu diskoõhtule, inimestel on juba lapsed, kelle eest on vaja hoolitseda.
Tasuline töö võtab ka palju aega, nii mehed kui ka naised tahavad raha teenida, et oma peret aidata.
Vallalised inimesed töötavad ka, aga kasutavad vähe aega kui abielus elavad respondendid.

Naised pööravad oma tähelepanu ka majapidamisele ning perekonnale, sest niisugused jooned nagu korralikus, vastutundlikkus on nende jaoks loomulik.

Abikaasad tahavad, et nende kodus oleks nii meeldiv õhkkond, mida teisel ei saa olla.
Mehed tegelevad majapidamisega vähe veerandi võrra ning vallalised vastajad veel vähem.
Kõige väiksem osa tööpäevast on mõeldud õppimisele ja vabatahtliku tööle.
Meestel ja naistel, kes on abielus ei ole aega õppimiseks - nad kasutavad selleks ainult 4-7 minutit ööpäevas.
Vabad vastajad (vallalised) ei ole nõus vabatahtliku tööga tegelda ning nõupidamise aeg on umbes 10-11 minutit.
Uurimus näitas, et vaatamata vanusele, pereseisundile ja teistele põhjustele inimesed kasutavad rohkem aega vaba aja veetmiseks ning isikliku tegevuseks, aga vabatahtlik töö ja nõupidamine ei võta palju aega.

   TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Lugupeetud lugejad!
Sooviksin tutvustada Teile konverentsil toimunut teemal "Väärtuskasvatus".
Tahaksin alustada ühest konverentsil küsitletud teemast: "Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine".
Meediast on kuulda, et kool on teine kodu, kus laps kasvab ja õpib midagi uut.
Õpilane areneb koolis nii füüsiliselt, kui ka vaimselt.
Ta saab teadmisi, mis on vajalikud nii koolis kui ka väljaspool seda.
Inimene õpib selleks, et elus hakkama saama.
Mõtleme sellest, millele pööratakse tähelepanu koolis, ülikoolis või kutseõppekeskuses.
Kas seal õpetatakse ainult konkreetsed ained või mitte?
Vaieldamatult nii koolis kui ka teistes õppeasutuses õpilane saab teadmisi erinevatest valdkondadest ning toimub ka tema isiksuse kasvatamine.
Pärast kooli lõpetamist inimene teab kuidas konflikte lahendada, kuidas end ühes või teises olukorras käituda ja teab ning saab põhjendada mis on tema väärtushinnangud ja miks just need on.
Teiseks teemaks, mis on tihedalt esimese küsimusega seotud, oli: "Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada".
Konverentsil räägiti sellest, et kindlasti algab kõik kodust - inimese lapsepõlvest, millal vanemad hakkavad oma last kasvatama.
Sünniajast kuni kooliminekuni vanemad hoolitsevad lapse eest, õpetavad teda mis on hea ja mis on halb, mida on vaja teha ja mida ei tohi ning kujundab tema iseloomuomadusi.
Kool on teine substants või ikkagi kolmas (kui lapse käib lasteajas), kus need iseloomuomadusi võib kujundada.
Õppeasutus on nii hariduslik kui ka kasvatuslik, siis on loogiline, et koolis õpilane areneb ja saab inimeseks.
Õpilased on ka kasvatajad, kes toetuvad õpilast ja aitavad neid elus toimida.
Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et väärtuskasvatus on raske asi ja sellega peavad tegelema nii vanemad kodus kui ka õpetajad koolis, ülikoolis ja teistes õppeasutuses.
Õpilastele on vaja aidata, et nad saavad ühiskonnas hakkama ning elus õnnelikuks olla.
Tänan tähelepanu eest!
Edu Teile ja Teie lastele!

   Sõnu 724