Kiviaeg Eesti      territooriumil.
Mõiste "arheoloogiline      kultuur" tähendus    1. 7500 a. eKr - Pärnu jõe kaldal Sindi lähedal Pulli küla - esimene asula Eesti territooriumil.
Tähendab Eesti territooriumile asusid esimesed inimesed ainult mesoliitikumis (7500 - 3000 aa.eKr).
nad olid põhjapõtraküttid.
Põder oli tol ajal väga hea saak - sellelt saadi liha, nahka ja rasva.
Keskmine kiviaeg oli kalastajate, jahimeeste ja metsaandide korjajate õitsenguaeg.
Tolt ajalt on pärit niisugused kalanimetused nagu siig, hauk, rääbis.
Peale põhjapõtra küttisid mehed ka metssiga, kitse  ja kobrast.
Töö- ja jahiriistu valmistati puust, savist ja kivist.
Väiksemaid tööriistu tehti isegi tulekivist ja kvartsist.
Elati puitkodades - koonusekujulistes puuokstest tehtud ehitistes.
Ühes püstkojas elas 4-10 inimest.
10-70 püstkoda moodustasid kodukondadega.
Püstkoja keskel asus kolle, mille peal küpsetati toitu.
Tol ajal oli väga keeruline usundite süsteem.

Inimesed hoolisid surnu keha eest.
Surnuid maeti asula territooriumile, vahel isegi püstkoja põranda alla.
Hauda pandi väikeseid tööriistu ja mingi loomakujukesi, sest tol ajal oli animistlik usund ja amuletidel /eriti päikesekivist) oli suur tähendus.
Merevaiku pandi isegi surnu inimese silmadele.
Surnuid maeti asendis, nagu ta magab, sest surm oli kindel ja tavaline asi vanem kiviaeg e. neoliitikum (3000-2500 aa.eKr - esimene pool).

Inimesed hakkasid tegelema keraamikaga.
Kõige vanem keraamika tüüp - Narva keraamika (3000-2200 aa.eKr).
- tehti jämedast savist, kuhu sisse segati kiviputru, teokarpe ja taimi.
Kammkeraamika (2500-2200) - järgmine keraamikatüüp, terava põhjaga pajad, kaunistatud geomeetriliste kujunditega ja tehtud kammi abil aukudega.
Nöörkeraamika (e.venekirveste kultuur /2200 a. eKr) - pajad olid kaunistatud nööri abil tehtud mustriga.
Venekirvestel oli suur tähtsus, neid isegi ohverdati (Võhandu jõe põhjal on leitud mõned venekirved).
Neoliitikumi aja teisel pool inimesed hakkasid natuke tegelema põllumajandusega.
See oli väga raske teha sest tööriistad olid primitiivsed.
Inimesed eelistasid elama veekogude ääres.
Muutusid matmiskombed - maeti maa peale, suurte kividega ümber pandud.

Haua keskele maeti pereisa, selle ümber kõiki teisi pereliikmeid.
2. Arheoloogiline kultuur - ühele inimgrupile iseloomulik eluviis, usund, kombed, mis on kindlaks tehtud arheoloogiliste kaevandamiste käigul.