Kord sõitis härra X välismaale.

Ta oli õppinud keelt, et kohalike elanikega kõnelda nende emakeelel.
Igaks juhuks võttis härra X reisile vestlussönastiku kaasa.

Ühel päeval jalutas härra X linnas.
Kui ta üle silla läks, märkas ta jõel väga ilusu purjeka.

Purjekat imetledes kukkus härra X vette.
Kahjuks ei osanud härra X ujuda.
Ta tahtis appi hüüda.
Mälus lehitses härra X vestlussõnastiku.
Miks arvavad sõnastiku autorid, et selle kasutajal ei lähe kunagi niisugust sõna vaja?

Härra X paterdas vees ja hüüdis: &quot;Ma ujuni Ma ujuni!
&quot; Nõnda oli kirjutatud alljaotuses &quot;Sport&quot;.
Sillale kogunes rahvast.
Kõik nad imetlesid härra X-i ujumist.

Rahvas oli vaimustuses.
Kuid siis hakkas härra X juba vee alla vajuma.
Talle ei meenunud ikka veel sõna &quot;appi&quot; ja nii hüüsi ta viimases hädas: &quot;Ma ujun viimase korra!
Ma ujun viimase korra!
&quot;