Minu motivatsioonikirja eesmärgiks on põhjendada, et olen just see ja mitte mõni teine, kes peab pääsema olümpiaadi lõppvooru oma kooli esindama.
Ma ei ütleks siinjuures midagi halba teiste kandidaatide kohta.
Elan Ida-Virumaal, maakonnas, kuhu eriti ei soovita oma kodu rajada.

Räägitakse, et peale vene keele eesti keelt ei kuulegi.
Mina ei taha loobuda kummagi keele õppimisest.
On kurb, kui ei osata üht ega teist keelt korralikult.
Olen vene rahvuse esindaja, kuid kuulun nende hulka, kes peab Eestimaad oma kodumaaks, armastab seda meeletult ning seob oma tuleviku ainult selle riigiga.

Tunnen suurt huvi nii eesti rahva kui selle kauni keele vastu.

Maast-madalast olen õppinud seda keelt ning saavutanud päris hea taseme.

Loomult olen rõõmsameelne, uudishimulik ning lõppematu energiaga.
Ärge arvake, et olen ideaalne.
Ega nii see küll nüüd pole!
Olen küllaltki kangekaelne ja otsekohene neiu, ütlen alati välja seda, mida mõtlen või millega pole nõus.
Peale kõige muu pean kalliks kodu, perekonda,väärtustan kodukoha kaunist loodust, millest paljud minu eakaaslased ei ole hoolinud.

Ei löönud ma lulli kõik 10 aastat, vaid olen õppinud viitele, osalen aktiivselt koolielus, võtan osa erinevatest olümpiaadidest.
Heameelega õpin võõrkeeli, tegelen spordiga.
Möödunud aastal osalesin essee konkursil ning võitsin reisi Belgiasse, vabariiklikul eesti keele olümpiaadil saavutasin 10.

koha..
Meeldivad saavutused, kuid ega kõik kerge pole olnud.

Praegu töötan Jõhvi Kontserdimajas klienditeenindajana.
See töö annab mulle võimaluse suhelda klientidega nii vene kui eesti keeles ning mis salata, teenida ka vähest taskuraha.
Saan esimese töökogemuse.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist ei kavatse ma minna tööle, vaid jätkan õpinguid Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis, kus tahan õppida turimi- ja hotelliettevõtlust.
Plaanis on avada oma reisibüroo, mille eesmärgiks on tõsta välismaalaste huvi Eestimaa vastu, tutvustada neile ebatavalisi kohti, milliseid ei ole võimalik leida mitte kuskilt maailmas.
Kes julgeks nüüd öelda, et ma pole tubli?
Vist mitte keegi ... Ja veel!
Minu arvates Ida -Virumaa ei ole võrdne võistluspartner teistele maakondadele, sest minu kodukohas võib tänaval kuulda ikka rohkem vene kui eesti keelt.
Isiklikult olen oma teadmised eesti keelest saanud mitte kodus, vaid ikka koolipingis.

Tahan öelda, et minu näol saate kindlasti väärilise võistleja.
Oleksin tohutult õnnetu, kui ei saadeta kutset lõppvooru.