Majanduse ja      loodushoiu vastasseis 1970ndate Eesti NSV-s.
Kellel on Teie      arvates suuremad identiteediprobleemid - kas Erikal või Oskaril (Tammsaare      "Ma armastasin sakslast")?
Põhjendage.

1. 1970ndatel algas Eesti NSV-s suur põlevkivi kaevandamine.
Tööliseid viidi sisse NSVL-st ja Eestis oli suur nn massiline sissevool välismaalasi.
Kaevandamine oli grandioosne ja keegi tol ajal ei mõelnud ja ei arvestatud sellega, millised tulemused see toob Eestise pärast, millised ökoloogilised probleemid.

Kaevandamine ei olnud ratsionalistlik ja sellega Eesti loodusvarad (maavarad9 peaaegu tühistati.
Kui sama tegevus ei lõpeks, siis 1973 a. ehitatakse Balti soojus Elektrijaam.
põlevkivi saakd olla peaaegu kõik kaendatud.
Põlevkivi kasutati majade ehitamiseks ja teiste vajaduste jaoks.
Kuid ei olnud vajalik nii palju kaevandata.

Selleks tuli ka tööle võtta palju inimesi, töölisi.
Eestisse emmigreerisid paljud NSVL erinevates kohtades elanud.
Muulaste migratsioon oli nii suur, et iga aastane sissevool oli ~10000 inimest.
Seega 1970ndate lõpus osakaal muulasi Eestis oli ~33%              Kõike selle tulemusega hakkas suur loodushoiu vastasseis.
"Rohelised" hakkasid rohkem mõtlema Eestimaa looduse ja maavarade säilitamisest.
1974 a. avati Esimene Eestis ja ka Baltikumis rahvuspark - Lahemaa rahvuspark:              Majandus ei olnud korras ka.
Palju tooteid ei olnud lihtsalt võimalik kauplustes leida.
Inimestel oli raha, kuid selleks, et osta midagi "defitsiitset" oli vaja oodata mõne aja.
Näiteks, et osta auto või jääkappi pidi saama luba, millega sulle anti võimalust seda teha.

Niisugune situatsioon viis sellele, et hakkas tegutsema nn laua aluna turg → sina mulle ja mina sulle.

Muidugi rahvas ei olnud sellega rahul ja hakkas natuke paranes, kuid samal ajal peaaegu ei muutunud.

2. Minu arvates nii Oskaril kui ka Erikal on identiteediprobleemid.
Erika on sakslanna, ta on rikast perekonnast ja tema kartused on minu meelest põhjendattud mingil moel.
Ta peab mõtlema sellest, et ta perekond jätis oma "nime" ja tähtsuse.
Alguses ta üldse ei tea, mida teha ja kuidas talle edasi elada.
Ta armastab eestlasest poissi ja samal ajal hoolitseb sellest, mida see armastus toob, kuidas ta ütleb oma vanaisale, et tahab abielluda.
Ta töötas tuutorina perekonnas, kus kõik tahtsid talle nõu anda.
Tema ja Oskari üle mõnikord ka naeratakse seal.
Kõik nägid, mis nende vahel toimub, kuid noored inimesed ei tahtnud anda selle perekonnaliikmetele võimalust fantaseerida.

Oskariga on mu arvates palju raskem juhus.
Ta juba oma lapsepõlvest armunud  Eerikast ja juba sellest ajal tal on mälestused temast.
Ta nägi kui ta mängis lapsena valges ilusas kleidis fortepiano ja imetles seda.
Olles juba noormehena ta armastus kuskile ei kao.

Ühelt poolt ta tunded on nii ilusad ja tõsised, et Oskar on valmis kõike teha,et Erikaga elada.
Samal ajal temas on suured kartrused ja mingil moel ka endaga rahulolematus, millest pääseda ta siiski ei saa.

Ma olen kindel, et ka välised faktorid mõjutasid selle loo finalli.
Kuid siiski peamiseks süütjaks ma nimetaksin neid - Oskari ja Erika.
Nende armastus oli nii suur ja tõeline, et võis veel kaua elada, kuid sisemised kartused ja identiteediprobleemid kõike seda hävitasid.