Uurimuses on antud lühiülevaade Johannes Aaviku loodud 55 tehistüve levikust ja sagedusest aastakümnetel 1930-1990 ja aastatel 1995-2000 ajakirjandustekstides, mis pärinevad Tartu ülikooli eesti keele Koondkorpusest (EKK).
Selle eesmärgi saavutamiseks on saadud andmeid EKK konkordantsileidja abil, koostatud sagedustabeleid ja levikukõveraid, vaadeldud kasutuskontekstid.

Lähemalt on bakalaureusetöös uurimuse alla võetud sõnaliigiti kümme sagedasemat lekseemi: neli substantiivi, kaks adjektiivi ja neli verbi.
Analüüs võimaldas kahel ajaperioodil tehistüvede levikutüüpi kirjeldada ja sagedasemaid sõnavorme välja tuua.
Eraldi on vaadeldud tuletisi ja liitsõnu.
Töö tulemused võib kokku võtta järgmiselt:  Aastakümnetel 1930-1990 on 55 tehissõnast laialdaselt tarvitusel 12 tüve: ese, lünk, meede, relv; range, siiras; nentima, veenma, meenuma, naasma, reetma, taunima.
Korpuse päringu põhjal ei olnud kasutuses 29 tüve: aabe, luger, reivik, riin, rimp, neim, süüme, tõik; jaunis, lüüme, malnis, nõnge, nüüre, solge, volbe; eetma, hõirima, kaavitama, luutma, olbama, õõvastama, päänima, penama, põrpima, reltima, seerma, teimima, välmima, võstma.
Põhjuseks võib olla EKK andmete väike maht, mis ei ole mõeldud nimelt uudiskeelendite uurimiseks.
Madala kasutussageduse tõttu ei olnud täpsemalt võimalik analüüsida 14 tehistüve levikut: kolp, laup, roim; malbe, nõme, sulnis, uje; embama, evima, liibuma, mõrvama, nördima, tarnima, väisama.

Kõige rohkem leidub EKK-st substantiive, adjektiivide ja verbide esinemus on madalam.

Ajavahemikus 1930-1990 ja 1995-2000 on 5 lekseemi (ese, meenuma, nentima, relv, veenma) levik korpuses pidev, lekseemid meede ja naasma kasutatakse viivitatud algusega, lekseemid lünk, range, siiras levivad ebapidevalt.
Käesoleva uurimistöö maht ei võimalda teisi tüvesid ükshaaval vaadelda.

Lekseemidest moodustatud käändevorme eelistatakse kasutada grammatilistes käänetes.
Substantiivid esinevad ajakirjandustekstides partitiivi, seejärel genitiivi või nominatiivi mitmuses, aga semantilisi käändeid on esindatud tagasihoidlikumalt.
Adjektiivid esinevad nominatiivi, seejärel genitiivi või partitiivi ainsuses, samas semantiliste käänete valik on aastatel 1995-2000 võrdlemisi perioodiga 1930-1990 üsna lai.
Antud perioodil kasutatakse pöördevorme kõige sagedamini personaali indikatiivi preesensi ainsuse 3. pöördes ja imperfekti ainsuse 3. pöördes, da- ja ma-infinitiivis.
Pöördevormide rohkuse tõttu on nende varieerumine individuaalsem kui käändevormidel.

Substantiividest ja verbidest tuletatakse vähe uusi sõnu.
Erandina võib lekseemi meenuma ja veenma esile tõsta, kuna nendest tüvedest hakatakse tuletisi (enamasti meenutama ja veenduma) kasutama produktiivsemalt kui pöördevorme.
Adjektiividest kasutatakse tuletisi sarnaselt käändevormidega peaaegu võrdselt.
Kõige rohkem tuletisi on moodustatud ta-, du-, lt-liite abil.

Liitsõnu moodustatakse substantiividest rohkem kui adjektiividest, aga liitverbe korpusest ei leitud.
Tuleb märkida, et liitsõna esikomponendil on enamasti abstraktne tähendus ja suhteliselt nõrk seos põhisõna semantikaga, seega liitsõna esikomponent kipub oma järelkomponendist vabaneda (semantilist seost leevendada).

Käesolevas uurimuses käsitleti Aaviku loodud tehissõnade levikudünaamikat ja sagedust üldisemas mõttes.
Järgnevalt võib uurida tehistüvedest moodustatud tuletisi ja liitsõnu üksikasjalikumalt: tuletise tähenduse muutmist ja süntaktilist seost võrdlemisi tuletusalusega, semantilist seost liitsõna esi- ja järelkomponendi vahel, tehissõnade funktsioneerimist kontekstis.