2.
  Sõnatuletus  Tuletusaluseks on aastatel 1930-1990 ajakirjandustekstides ja 1995-2000 Eesti Päevalehe korpuses ka Johannes Aaviku tehissõnu.
Tuletamise teel moodustatud uued sõnad väljendavad uut mõistet, täpsustavad sõna põhitähendust või vormistavad süntaktilist seost (EKG 1995: 414).
Loetletud funktsioone täidavad eesti keeles prefiksid e eesliited ja sufiksid e järelliited.
Järgnevalt vaatleme leitud EKK-st tuletisi nende viimase moodustusastme järgi sageduste kahanevas järjekorras.

1)  ta-kausatiiviliide  Analüüsi tulemused näitavad, et ta-liide on kõige sagedasem ja produktiivsem element (7 504 esinemust korpuses).

Tähenduselt on ta-liide mitmekesine, kuid korpuses on intransitiivsetest verbidest saadud ta-tuletisi kausatiivse tähendusega (EKG 1995: 429; Kasik 2009: 54).

Verbiliide liitub tehistüvele ja väljendab verbiga märgitud tegevuse põhjustamist: meenu/ma > meenu/ta/ma (7 501 korda) ja evi/ma > evi/ta/ma (1).ta-liidele järgneb ka teisi liiteid, mis moodustavad verbidest substantiive:  (1)  ta + mine > -ta/mine: meenu/ta/mine (58), samuti evi/ta/mine (3)  (2)  ta + us > -t/us: meenu/t/us (178)  (3)  ta + ja > -ta/ja: meenu/ta/ja (7)  Selgub, et verbi meenuma tuletusmall on verbist evima produktiivsem.Tuletustüvele meenuta- liidetud substantiiviliited märgivad protsessi üldisemas mõttes (näide 1), tegevuse tulemust (näide 2) ja tegevuse sooritajat (näide 3).

2)  du-refleksiiviliide  Teisel kohal eelistatakse kasutada verbivorme tuletatud -du-liite alusel (2 905 esinemust korpuses).-du- on -u-refleksiiviliite konsonandiga algav variant, mida liidetakse tuletusalusele siis, kui see lõpeb pikale vokaalile järgneva helilise konsonandiga (EKG 1995: 443; Kasik 2009: 61): veen/ma > veen/du/ma (2 905 korda).Tuletusaluseks peavad olema transitiivsed tegevusverbid, mille subjekti tegevus on suunatud subjektile endale (EKG 1995: 440; Kasik 2009: 58).
Tuletatud alusel kasutatakse verbist veenduma ka substantiive ja adverbe:  (4)  du + ma + us > -du/m/us: veen/du/m/us (819)  (5)  du + mine > -du/mine: veen/du/mine (8)  (6)  du + nud + lt > -du/nu/lt: veen/du/nu/lt (103)  Refleksiiviliidele järgnevad produktiivsed us-, mine-, lt-sufiksid, mis tähistavad tegevuse tulemust (näide 4), abstraktset tegevusprotsessi (näide 5), aga nud-partitsiibist moodustatud adjektiivitüvelistele lähedased lt-adverbid märgivad seisundit (näide 6).

3)  lt-liide  Sageduselt on kasutatud järgmisena produktiivseim lt-adverbiliide (1 492 esinemust korpuses).Enamik lt-tuletisi lähtub adjektiividest ja tähistab enamasti toimumisviisi (EKG 1995: 599; Kasik 2009: 172).
Tuleb märkida, et adverbiliide liitub otse alustüvele erinevatest adjektiividest: range > range/lt (436), siiras > siira/lt (399), malbe > malbe/lt (26), nõme > nõmeda/lt (7), uje > ujeda/lt (6), sulnis > sulni/lt (6).
lt-liitega tuletatakse ka adverbi eba/siira/lt prefiksi eba- abil.
Lisaks sellele kasutatakse tuletusaluseks adjektiive ja partitsiipe järgmiste liidetega:  (7)  lik + lt > -liku/lt: lünk/liku/lt (8), reet/liku/lt (5)  (8)  r + lik + lt > -r/liku/lt: mõrv/ar/liku/lt (4), reet/ur/liku/lt (3)  (9)  tu + lt > -tu/lt: relvi/tu/lt (1)  (10)  sta + tu + lt >  -sta/tu/lt: relva/sta/tu/lt (7)  (11)  v + lt > -va/lt: veen/va/lt (349), tauni/va/lt (15), naas/va/lt (3)  (12)  nud + lt > -nu/lt: nördi/nu/lt (49), naas/nu/lt (2)  (13)  sta + u + nud + lt > -st/u/nu/lt: relva/st/u/nu/lt (1)  Tuletusliide moodustab adverbe ka adjektiivide ja partitsiipide komparatiivivormidest:  (14)  m + lt > -ma/lt: range/ma/lt (28), veen/va/ma/lt (28), siira/ma/lt (3), ujeda/ma/lt (1)  lt-liitelised adverbid väljendavad viisi (näide 6-10).Kõige vabamalt moodustatakse tuletisi oleviku partitsiipidest (näide 11), mille hulgas kasutatakse väga produktiivselt adverbi veenvalt, mis väljendab juba seisundit.
nud-partitsiipidest saab moodustada seisundi (nt nördinult) ja protsessi (naasnult) tähendusega adverbe.

4)  us-liide  Arvuliste andmete põhjal ilmub sagedusreas järgmisena us-substantiiviliide (1 278 esinemust korpuses).Sarnaselt ta-verbisufiksiga kasutatakse us-liidet väga üldisemas tähenduses üsna laialt nii verbidest kui ka adjektiividest (Kasik 2009: 91).
us-liiteliste sõnade funktsiooniks on sõnaliigi muutumine substantiiviks ja tähenduste evitamine (EKG 1995: 483).

Üldiselt iseloomustavad us-deverbaalid tegevust või protsessi kui nähtust, aga adjektiivid väljendavad tuletises omadust: nõme > nõme/dus (32), uje > uje/dus (8), sulnis > sulni/dus (2).

Verbitüvedest moodustatakse tuletisi ka tegevuse tulemuse väljendamiseks: emba/ma > emb/us (2) (vt näide 2, 4).Aga enamik us-tuletisi liidetakse tuletatud adjektiividele ja verbidele:  (15)  lik + us > -likk/us: reet/likk/us (13), lünk/likk/us (11), eseme/likk/us (1)  (16)  r + lik + us > -r/likk/us: reet/ur/likk/us (5)  (17)  ta + us + lik + us > -t/us/likk/us: meenu/t/us/likk/us (1)  (18)  r + le + us > -r/l/us: reet/ur/l/us (12)  (19)  line + us > -lis/us: eseme/lis/us (2)  (20)  ma + us > -m/us: nördi/m/us (192)  us-liitelised substantiivid väljendavad korpuses kõige sagedamini tegevuse tulemust (näide 2, 4, 16-18), tegevusest tulenevat seisundit (näide 20) ja omadust (näide 20) (Kasik 2009: 91-92).

5)  sta-faktitiiviliide  EKK korpusest on leitud ka sta-moodustusliitega lekseeme (1 125 esinemust).Tähenduselt kattub sta-verbiliide osaliselt ta-liitega ja märgib seisundi muutust, kusjuures tuletusalus tähistab selle muutuse tulemust (EKG 1995: 434; Kasik 2009: 68).
Kuid erinevalt ta-verbisufiksist liitub sta-liide üksnes vokaaliga lõppevale tuletustüvele (EKG 1995: 434; Kasik 2009: 70).

Enamik sta-liitelisi verbe on tuletatud substantiividest ja nad märgivad vahendit, mis tegevusobjektile lisatakse: relv > relva/sta/ma (1 116 korda).

Näitena võib tuua ka seisundimuutust tähistavat verbi, mis on moodustatud substantiivist ese > eseme/sta/ma ‘materiaalseks muutma’ (1), ja verbist tuletatud meenu/ma > meenu/sta/ma (1).Hulk tuletisi on moodustatud veel tu-tuletiste alusel:   (21)  tu + sta > -tu/sta/ma: relvi/tu/sta/ma (7)  sta-liitega tuletusrida on tänapäeva eesti keeles produktiivne ja lahtine, s. t sta-liite abil saab moodustada sõnavorme igast semantiliselt ja morfoloogiliselt sobivast noomenist (EKG 1995: 435; Kasik 2009: 69).Enamasti liidetakse -sta- juurtüvele, kuid lisaks sellele liitub sufiks veel adjektiivile (näide 21).

Jätkuvalt moodustatakse sta-tuletiste alusel adverbe (näide 10, 13) ja substantiive (näide 22, 23).

6)  mine-deverbaaliliide  Sageduselt kasutatakse järgmisena absoluutse produktiivsusega mine-substantiiviliidet (1 094 esinemust korpuses).
Ühest küljest on see vastavatele verbivormidele lähedane, aga teisest küljest võivad mine-tuletised sarnaselt us-substantiivituletistega tegevusprotsessi iseloomustada.
Tähenduselt väljendab mine-liide tegevust kui protsessi või nähtust.
(EKG 1995: 477; Kasik 2009: 89)  Tuleb märkida, et mine-sufiksi abil on moodustatud korpuses deverbaale kümnest verbist: naas/ma > naas/mine (475 korda), mõrva/ma > mõrva/mine (151), tarni/ma > tarni/mine (126), reet/ma > reet/mine (111), veen/ma > veen/mine (86), emba/ma > emba/mine (3), väisa/ma > väisa/mine (3), nenti/ma > nenti/mine (2), tauni/ma > tauni/mine (2), meenu/ma > meenu/mine (1).

Tähenduslikult väljendavad teonimed naasmine, mõrvamine, tarnimine, embamine, väisamine, meenumine protsessi üldisemas mõttes, veenmine ja nentimine väljendavad seisundit, reetmine ja taunimine on idiomatiseerunud tähendusega.
Tuletusaluseks esineb ka tehissõna relv, millest tuletatakse ma-infinitiivi tu- ja sta-liidete abil:  (22)  sta + mine > -sta/mine: relva/sta/mine (14)  (23)  sta + u + mine > -st/u/mine: relva/st/u/mine (20)  (24)  tu + sta + mine > -tu/sta/mine: relvi/tu/sta/mine (31)  Teonimed on suutelised tegevust, protsessi või seisundit väljendama substantiiviga.Enamasti lisatakse mine-substantiiviliidet otseselt tehistüvele, aga vähemal määral ka tuletatud verbidele (näide 1, 5, 22, 23) või adjektiividele (näide 24).
Samas märgivad nimetatud mine-tuletised üldisemat tegevust kui protsessi.

7)  ur-liide  Analüüsi tulemused näitavad, et tehissõnade tuletamisel kasutatakse ka oma päritolult vana ur-liidet (559 esinemust korpuses).Tähenduselt märgib enamik ur-tuletisi isikut elukutse või tegevuse järgi (EKG 1995: 524; Kasik 2009: 116).
Sufiks liitub substantiividele: roim > roim/ar (31), relv > relv/ur (4).Samas funktsioonis liitub ur-liide verbitüvele eelmisest arvukamalt: mõrva/ma > mõrva/r (412).
Leidub näiteid ka ur-liitega, mis tähistab isikut omaduse järgi: reet/ma > reet/ur (112).ur-liitele järgneb ka lik-adjektiivisufiks, mis tuletab omakorda adjektiivi vorme:  (25)  ur + lik > -r/lik: reet/ur/lik (17), mõrva/r/lik (6), roima/r/lik (3)  ur-sufiks liitub peamiselt tehistüvele, kuid lik-sufiksi abil saab moodustada veel teisi noomeneid: adjektiive (näide 25), substantiive (näide 16) ja adverbe (näide 8).Suurel määral on ülaltoodud tuletised idiomatiseerunud, kuigi verbitüvedest (nt mõrva/ma) tuletatakse isikut väljendavaid noomeneid ur-liite abil osalt produktiivselt ka tänapäeval (Kasik 2009: 116).

8)  ja-deverbaaliliide  ja-liide on üks produktiivsemaid substantiivisufikseid (201 esinemust korpuses).Analoogiliselt teonimedega (vt punkt 6) on võimalik igast tähenduselt sobivast verbist tegevuse sooritajat väljendada (EKG 1995: 479; Kasik 2009: 107).Kõiki leitud korpuses ja-tuletisi saab kasutada üldist tegijat väljendamiseks: tarni/ma > tarni/ja (178), reet/ma > reet/ja (11), meenu/ta/ma > meenu/ta/ja (7), naas/ma > naas/ja (3), tauni/ma > tauni/ja (1), evi/ma > evi/ja (1).

Tuleb märkida, et sufiks liitub nii konsonandi kui vokaaliga lõppevale ma-infinitiivi alustüvele: juurtüvele või tuletatud tüvele (näide 3) (EKG 1995: 482; Kasik 2009: 108).

9)  lik-liide  lik-liiteid on üks sagedasemaid adjektiiviliiteid eesti keeles (119 esinemust korpuses).

Tähenduselt on lik-liide mitmekesine ja oleneb suuresti tuletusaluse liigist.
(Kasik 2009: 156) Kõige sagedamini kasutatakse substantiividest moodustatud tuletisi, mis väljendavad sarnasust alussõnaga (olemuse ja käitumise poolest): lünk > lünk/lik (68), reet/ur > reet/ur/lik (5).Leidub näiteid ka verbitüveliste lik-adjektiivide kohta: reet/ma > reet/lik (20).
Sarnaselt adjektiivi reet/ur/lik tähendusega on adjektiiv reet/lik abstraktsem: ta on kaotanud alusverbi konkreetsuse ja aktiivse tegevuslikkuse (Kasik 2009: 158).

lik-sufiks võib liituda ka tuletatud verbitüvele r-liite abil (näide 25) ja substantiivitüvele us-liitega (näide 17).Sufiks muudab liiki tavaliselt substantiiviks (näide 15-17) ja viisiadverbiks (näide 7, 8).
lik-sufiks liidetakse aktiivselt nii juurtüvele kui ka tuletatud tüvele.

10)  tu-karitiiviliide  Sageduselt väikesearvulisse rühma kuuluvad tu-liitelised tuletised substantiividest ja verbidest (36 esinemust korpuses).Tähenduselt märgib tu-liide asja, nähtuse või olendi puudumist üldisemas mõttes (EKG 1995: 579; Kasik 2009: 151-152).
Korpuses esineb üksnes substantiivist relv tuletis relvi/tu (35), mis on saadud tu-sufiksi liitmisel mitmuslikule tüvele.Deverbaalide tuletamisel liitub tu-sufiks ma-infinitiivi tunnusele:  (26)  sta + ma + tu > -sta/ma/tu: relva/sta/ma/tu (1)  tu-liiteliste adjektiivide tuletusmall on produktiivne (EKG 1995: 579; Kasik 2009: 151).

Tuletisi moodustatakse nii juurtüvest kui ka tuletatud tüvest (näide 10, 26).

Edasituletisi võimaldavad tu-liitelised adjektiivid lt-adverbiliite (näide 9) ja sta-verbiliitega (näide 21, 24).

11)  nu-liide  nu-liitelised sõnavormid kuuluvad väiksesse sõnarühma (30 esinemust korpuses).
nu-tuletised on substantiveerunud nud-partitsiibid, mis on moodustatud samade reeglite järgi kui alusverb.
Tähenduselt väljendavad nu-tuletised tegevuse sooritajat minevikus.
(Kasik 2009: 108) Analüüsi tulemusel on leitud järgmised tuletised: naas/ma > naas/nu (28), reet/ma > reet/nu (1), veen/du/ma > veen/du/nu (1).Samas võib -nu liituda kõigile verbisufiksile (näide 6, 13) ja adverbe aktiivselt tuletada (näide 6, 12, 13).

12)  line-liide  line-liiteliste adjektiivide hulka kuulub 25 sõnavormi, kuigi -line on sagedasemaid liiteid tänapäeva eesti keeles.
Põhjuseks võib olla see, et sagedamini moodustatakse line-liite abil liitsõnalisi tuletisi (Kasik 2009: 145).Tuletise tähendus sõltub eelkõige substantiivifraasi põhjast ja väljendab sagedamini struktuurilist või muud olemuslikku tunnust (EKG 1995: 570-571).
Enamasti moodustatakse adjektiive line-liitega konkreetsetest substantiividest: ese > es/eme/line (25).Muid näiteid korpusest ei leitud, ehkki liitsõnade järelosa lõpeb line-komponendiga väga tihti (vt lisa).
Sufiksile võib järgneda us-substantiiviliide (näide 19) ja lt-adverbiliide.

13)  tu-liide  tu-liitelised sõnavormid kuuluvad väiksesse sõnarühma (18 esinemust korpuses).
Analoogiliselt nu-liiteliste noomenitega on tu-tuletised substantiveerunud tud-partitsiibid, mis on moodustatud samade reeglite järgi kui alusverb.
tu-sufiks on passiivse tähendusega ja väljendab elus või elutut tegevusobjekti minevikus sooritatud tegevuse järgi.
(Kasik 2009: 109) tu-sufiks liidetakse aktiivselt nii juurtüvele (mõrv > mõrva/tu 10, naas/ma > naas/tu 4, tauni/ma > tauni/tu 1) kui ka tuletatud tüvele (relv > relva/sta/tu 3).

14)  eba-eesliide  eba-liide on esindatud tagasihoidlikumalt (13 esinemust korpuses) ja see eelneb tehistüvele.

Prefiksi üksainus funktsioon on eituse väljendamine: siiras > eba/siiras (10), range > eba/range (1).Adjektiividest saab ka seisundiadverbe tuletada: eba/siiras > eba/siira/lt (2).
eba-eesliide liitub erineva struktuuriga tuletusalusele (EKG 1995: 550-551).

15)  kas-liide  kas-liite on sagedasemaid adjektiiviliiteid tänapäeva eesti keeles (eriti slängis).Enamik kas-tuletisi liitub substantiivile, nt süüme > süüme/kas (7).
Muid näiteid korpusest ei leitud.
Sufiksil ei ole kategoriaalset tähendust, vaid stilistiline markeerimine (Kasik 2009: 119).