Käesolev magistritöö annab ülevaate taani eestlaste keelest.
Magistritöö autor on Maarika Teral ja juhendaja on Birute Klaas.
Magistritöös on kirjutatud kakskeelsuse uurimisega seotud probleemid.
Maarika Teral analüüsis ühiskondliku ja individuaalse kakskeelsust.
Magistritööst leiab informatsiooni keelekontaktide ja keele hääbumise kohta.

Magistritöö alusel võib teha järeldus, et emakeelel on oluline roll inimese identiteedi kujunemisel.
Aga saadud tulemuste põhjal on tehtud järeldus, et inimesed, kes elavad emakeelses keelekeskkonnas ei taha õppida, ei oska teisi keeli või teadmisi on piiratud.

Autor tsiteeris Tove Skutnabb-Kangas, kes on esitanud tavalised emakeelemääratlused: rahvalik, päritolu, keeleoskus, keele kasutamisessagedus, identifitseerimine.
Analüüsi tulemused näitavad, et Taani eestlased teise põlvkonna hulgas on neid, kes peavad oma emakeeleks nii taani kui eesti keelt.

Maailmas on umbes kolmkümmend korda rohkem keeli kui riike ja umbes pool maailma on rahvastikust kakskeelsed.

Kakskeelsusest kõneldes tuleb eristada ühiskondlikku ja individuaalset kakskeelsust.
Ühiskondliku kakskeelsuse uurimine on seotud sotsiolingvistikaga.

Hamers ja Blans on jaotnud territoriaalne ja kasutussfääride järgi.

Individuaalse kakskeelsuses kõik sõltub inimest.
Kakskeelsuse defineeritakse lähtudes teise keele omandamise east ja keelte omandamise järjestuset.
Suzanne Romaine on pakkunud laste kakskeelsuse klassifikatsiooni.
Keelekontaktid toimuvad isikutasandil.
Keele hääbumise uurimisega ob tegeldud alles suhteliselt lühikest aega.
Esimese keele hääbumine toimub teise keelekontekstis.
Lingvistilisi muutusi on lihtsustavad.

Magistritöö on selge probleemiasetusega, loogiliselt üles ehitatud ja arusaadav.
Kõik termineid on kasutatud korrektselt ja täpselt.
Mõistete sisu on avatud piisavalt.

Magistritöö koosneb sissejuhatavatest märkustest, kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse nimestust ja lisadest.
Magistritöö on kirjutatud eesti keeles.