Tallinna Ülikool  Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituut                    Referaat erialase raamatu järgi        Eesti keel C1 tasemel                                               Tallinn 2009        SISUKORD     1.     Sissejuhtus ....................................................................................................   3  2.     Raamatu osadest ja peatükidest ....................................................................   3  3.     Üldkogum .....................................................................................................   5  4.     Ränne ja kontaktid Venemaaga ....................................................................   5  5.     Eesti keel kui kohanemisnäitaja ...................................................................   6  6.     Identiteet ja kodakondsus .............................................................................   6  7.     Akulturatsiooni vormid ................................................................................   7  8.     Lõppjäreldus .................................................................................................   8  9.     Kasutatud kirjandus ja lingid ......................................................................   10                                                     SISSEJUHATUS     Loetud raamatu pealkiri on «Venelased Eestis: ränne ja kohanemine», autor on Tiit Tammaru.
Käesoleva raamatu tüüp on monograafia.

See oli trükitud 1999. aastal Sisekaitseakadeemia kirjastuses.
Mina võtsin selle raamatu TLÜ Akadeemilisest Raamatukogust.

Käesoleva monograafia eesmärk on ülevaade andmine venekeelse elanikkonna kujunemisest Eestis pärast II maailmasõda ning sellega seotud probleemidest.
Autor kirjutab venelaste kohanemise vormidest ja sellele mõjutavatest teguritest.
Kuid tegu on ühiskonna uurimusega, palju tähelepanu on pööratud kohanemise regionaalsete erisuste väljatoomisele.
See monograafia põhineb magistritööl «Venelased Eestis: ränne ja akulturatsioon.

Lasnamäe, Pärnu ja Tartu venelaste võrdlev uurimus», mida autor on kaitsenud Tartu Ülikoolis 1996. aastal.
RAAMATU OSADEST JA PEATÜKIDEST     Monograafia koosneb 97 lehtedest, 7 osadest.
Seal on hästi palju skeeme, tabeleid ja graafikuid, aga pildid praktiliselt puuduvad.

Raamatu esimeses osas autor annab ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest ja metoodikast.

Kohanemise analüüsi aluseks oli valitud John Berry akulturatsiooniteooria, kus eristatakse 4 kohanemisvorme: assimilatsioon, integratsioon, separatsioon ja marginalisatsioon.

Teine osa sisaldab sissejuhatust uurimisprobleemisse ning selles ka antakse ülevaade mitte-eesti päritolu elanikkonna kujunemist, on samuti nende tänased probleemid analüüsitud.
Selles osas autor palju toetus teiste autorite töödele.

Järgmises peatükis antakse ülevaade 1989. aasta rahvaloenduse andmetest, samuti autor on seal valimi ja üldkogumi võrdsuse toonud.
   4 - 7 peatükid põhinevad anketeerimisel, mis on toimunud  Lasnamäel, Tartus ja Pärnus.
Küsimustele vastasid tööealised venelased.
Neljandas osas autor kirjutab venelaste Eestisse saabumise põhjustest.
Selle analüüsides autor toetub   L. Rõbakovskina välja töödeldud rändetüüpidele.
Lisaks uuritakse venelaste kontakte Venemaaga ning elukoha eelistus tulevikus.

Viies osa on pühendatud eesti keelele.
Seal on info venelaste eesti keele oskuse kohta, arvamused selle vajalikkusest ning õppimist takistavatest teguritest.

Kohanemisprotsess mängib suurt rolli inimese identiteedil.
Sellest annab ülevaade kuues peatükk.

Autor väidab, et inimesel on mitu identiteeti.
Nii näeme, kelleks venelased ennast peavad, mis riiki nad oma kodumaaks peavad, kui hästi vene ja eesti kultuuri tunduvad.
Lisaks autor analüüsib venelaste kodakondsuseelistusi.

Seitsmes osa on kokkuvõttev.
Peatükk sisaldab järeldusi venelaste probleemidest Eestis (John Berry akulturatsiooniteooriale toetudes) ning kohanemise regionaalsetest erisustest.
Lõpuks autor teeb prognoosi venelaste kohanemisprotsessist tulevikus.

Paljud venelased saabusid Eesti poliitiliste põhjuste tulemusena ja võiksid sama hästi sattuda ükskõik millesse Nõukogude Liidu riiki.
  On mõistetav, et mitte kõik sissetulnud venelased olid kohanemiseks valmis.

Niimoodi kujunes N. Liidu ajal Eestis kaks elanikkonda.
Nende kontaktide aluseks oli rohkem põhirahvuste kohanemine sissetulnutega ja nende keele suhtlemiseks kasutamine.
Nüüd juba selline suhtlemise korraldus kaob ära.

Venelased on juba eesti ajaloo ja kultuuri osa.
     Edasi vaatame olulisemaid uurimustulemusi:   ÜLDKOGUM   Üldkogumi analüüs põhineb 1989. aastal tehtud rahvaloendusel.
Kohanemise kohta rääkides tuleb tähelepanu pöörata kahele tegurile:Venelased Eestis on suhteliselt noor rahvastik;Venelased (eriti mehed) olid varem töötanud pigem tööstuses.

Venelaste kohanemisele aitab nende suhteline noorus.
N. Liidu perioodil olid venelased töötanud kõige rohkem tööstuses.
Selles harus aga on viimastel aastatel suur langus.
Pole imelik siis, et venelased ja mitte-eestlased peavad enda suuremaks probleemiks tööpuudus.
See on kohanemisprotsessile halvasti mõjuv tegur.

   RÄNNE JA KONTAKTID VENEMAAGA     Kõige suurem ja olulisem rändetüüp Lasnamäel, Pärnus ja Tartus on pereränne.
Pererändest on kõige olulisem tüüp koos vanematega saabumine.
Selliseid on umbes 1/5 tööealistest venelastest.
Kõige rohkem suunatud rände tulemusena saabunud venelasi elavad Lasnamäel, kõige vähem aga Tartus.
Suunatud ränne mõjutas vabatahtlikku rännet.

Suunatud rändes oli meeste osakaal ja tähtsus suurem.
Koos meestega saabusid sageli ka nende abikaasa ja lapsed või leiti abikaasa hiljem Eesti väljaspool.

Niimoodi abielu rände tulemusena tulid ka meeste naised ja on suurendanud ka rände mõju.
    EESTI KEEL KUI KOHANEMISNÄITAJA     Eesti keele oskuse vajalikkuses venelased praktiliselt ei kahtle.
Kuid sotsioloogide uurimused on näidanud, et selliste inimeste osakaal aastate jooksul väheneb.

Eesti keele vajalikkuse tunnistamises pole kohtavahelisi erinevusi.
Aga kohtade vahel küll on keeleoskuse erinevusi, ja need erinevused on päris suured.
1/5 Lasnamäel elavatest venelastest ütlesid, et ei valda eesti keelt.
Pärnus ja Tartus aga suurt keeleoskuse vahet polnud.
Lasnamäe venelased oskavad eesti keelt kõige halvemini.
Naistel eesti keel on parem kui meestel.
Teiste rahvuste inimestega suhtlemiseks venelased on harjunud oma keelt kasutama.
IDENTITEET JA KODAKONDSUS   Pärast N. Liidu lagunemist ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumist mitte-eestlaste identiteet on üks suurematest probleemidest.
Käesolevas uurimuses autor analüüsis sotsiaalset, kultuurilist ja kodumaist identiteeti.
Kõige teravam probleem identiteediga on tõenäoliselt nendel venelastel, kes samastuvad ennast veel   N. Liidu kodanikega.

Sotsiaalse identiteedi aluseks on enda samastumine baltivene kogukonnaga.
Kultuurilise identiteedi korral peetakse oluliseks nii eesti kui ka vene kultuuri tundmist.
See on hea ja oluline integratsiooni allikas, sellepärast et J. Berry järgi integratsioon tähendab olukorda, millal võetakse omaks põhirahvuse kultuuri, kuid säilitatakse sidemeid oma rahvuse kultuuri elementidega.
Kodumaaks peavad venelased pigem Eestit kui Venemaad, paljud inimesed aga küll ei oska vastata sellele küsimusele.
Noorte seas on rohkem inimesi, kes Eestit oma kodumaaks peavad.
   Autor väidab, et venelased soovivad Eesti kodakondsust.
3/4 on otsustanud Eesti kodakondsuse kasuks (koos selliste inimestega, kellel on see juba olemas või soovib).

Oluline erinevus oli eesti ja vene kodakondsust omavate inimeste vahel.
Eesti kodakondsust omavatel inimestel eesti keele oskus oli keskmiselt parem, nad olid Eestis sündinud ning olid keskmiselt kõrgema haridusega.
Autori järgi vene kodakondsust soovitavate inimeste hulgas oli rohkem inimesi, kes üldse ei valda riigikeelt või oskavad seda halvasti, nad on väljaspool Eestit sündinud, nende haridus on keskmiselt madalam.

   AKULTURATSIOONI VORMID     Üleminekuaja muutused selguvad kohanemisvormide analüüsist .
Sageli inimesed annavad üht teemat käsitlevatele küsimustele erinevaid (vastukäivaid) vastuseid.
Näiteks inimene soovib Eesti kodakondsust, aga kodumaaks peab Venemaad.

Nii ei saa lihtsalt eristada puhtaid akulturatsiooni vorme.
Tavaliselt suur osa on üleminekuvormidel, kõige olulisem on aga integratsiooni-marginalisatsiooni rühm.

Põhivormid on sellised:Assimileerunud (mõni %);Integreerunud (1/4 Tartus, 1/10 Lasnamäel);Separeerunud (suhteliselt vähe);Marginaliseerunud (40% Lasnamäel, alla 15% Tartus).

   Akulturatsiooni kujunemist mõjutavad paljud tegurid:  Sugu.
Naiste hulgast oli rohkem assimileerunud ja integreerunud aga vähem separeerunud ja marginaliseerunud inimesi;  Vanus.

Akulturatsiooni vormid sõltuvad ka vanusest.
Vanemas tööeas inimeste hulgast oli rohkem separeerunud ning vähem integreerunud inimesi;  Abikaasa rahvus.
Segaabieludes (eestlane + venelane) oli assimileerunud ja integreerunud inimeste arv suurem ;  Sünnikoht.
Neid venelasi, kes on Eestis sündinud, on rohkem integreerunuid.
Tulevikus peab integreerunute inimeste arv suurenema, sest et suur ränne Eestisse on lõppenud ja juba Eestis sündinute venelaste osakaal suureneb.
Assimileerunud ja integreerunud inimesed sooviksid ka tulevikus Eestis elada,  Eestist lahkuda soovisid kõige rohkem separeerunud ja marginaliseerunud;  Töökoha olemasolu ja sellega rahulolu.
Sissetuleku suuruse ja akulturatsiooni vormide vahel pole olulist seost.
Töökoha olemasolu on olulisim majanduslikest teguritest.
Inimeste seas, kes ei töötanud, oli palju marginaliseerunuid ja separeerunuid.
Kõige rohkem oma tööga rahul inimesi on integreerunute hulgas;  Elamutüüp.
Suurtes paneelmajades elas rohkem separeerunuid ja marginaliseerunuid kui väiksemates ühismajades ja eramajades.
Kõige rohkem eramajades elavate seas oli integreerunuid ja assimileerunuid inimesi.
   LÕPPJÄRELDUS  J. Berry kohanemisvormide hulgast on raske välja tuua puhtaid vorme, sest et üleminekuajal ei suutnud venelased paljudele olulistele küsimustele vastust leida.
Kohanemise ja Eestisse saabumise põhjuste vahel ei olnud olulisi erinevusi, aga küll on kohanemise vormide ja Eestist lahkumist soovi vahel.

Integreerunud ja assimileerunud inimesed kavatsevad oma tuleviku Eestiga siduda.
Suured regionaalsed erinevused näitavad seda, et kohanemise jaoks on oluline selline keskkond, kus venelased sotsialiseeruvad.
Sugu, vanus ja põlisus (demograafilised põhitunnused) oluliselt mõjutavad kohanemisprotsessi.

"Kohanemine on suurel määral põlvkondi haarav protsess ja integratsioon kui sageli kõige soovitum kohanemisvorm ei saa seetõttu kiiresti valdavaks muutuda.
"   KASUTATUD KIRJANDUS JA LINGIDTammaru, Tiit.
"Venelased Eestis: ränne ja kohanemine",1999.
Sisekaitseakadeemia kirjastus, trükkinud OÜ Raber Pluss, Tallinn.

 http://vene-eesti.
ase.
ee/