Oskar Lutsu kirjutatud raamat "Suvi" on järg Lutsu raamatule "Kevade", mis jutustab Paunvere kihelkonna koolilastest.
Jargmises osas "Suvi" on samad lapsed juba täiskasvanuks saanud.
"Suve" esimese osa alguses raamatu peategelane Joosep Toots naaseb Venemaalt Paunverre, oma pere kodutallu.
Venemaale on Toots läinud põlluharimist õppima ja pärast õppeaastaid on ta vähemalt enda arvates kena asjatundja.
Üsna pea peale koju naasemist kohtub Toots jälle paljude vanade koolivendade ning kooliõe Teelega.
Toots armub Teelesse, aga lugu on keeruline, sest ka teine noormees, rättsepp Kiir tahaks Teelest endale naise võtta.
  Toots saab kokku ka mõne teise vana tuttava, näiteks kellamees Liblega, kellest saab varsti Tootsile tubli töömees.

Niisamuti sõlmib Toots ka uusi tutvusi.

"Suve" osas kaks hakkab Toots kodutalu ning talumaja korrastama.
Ilmneb et Toots on tõesti kange tegelane, kes ei lase väikeste õnnetuste end murda.
  Toots on mitmes mõttes järeleandmatu.
Sellest omadusest on kasu muuseas olukorras, kus Toots leiab nõu koolivend Lesta probleemi vastu.
Tootsi pühendub kodutalu töödele.
Isa, keda Toots vanatoiks nimetab, on alguses skeptiline Tootsi pingutades, aga hakkab tasa pisi poja oskusteavet hindama.

Viimaks Tootsi suured soovid täituvad ja ta saab perekonna kodutalu enda kätte ja Teelest omale pruudi.

Oskar Luts  Kingsepa poeg, Oskar Luts sündis seitsmendal januaaril 1887 Tartumaal.
Perekonda sündis peale Oskari kaks poega, aga teine poistest, Arno suri kolmaastaselt.
Oskar Luts õppis muuseas Palamuse kihelkonnakoolis ning Tartu reaalkoolis.

Nooruses õpis ta paar aastat farmaasiat Tartu ülikoolis ja sama-aegselt töötas apteekis .
Luts sai korraliku hariduse, ühtegi lõputunnistust tal aga ei ole.

Saksa ja vene keeli valdas Luts vabalt ja suutis lugeda raamatuid ka soome, poola ja pransuse keeltes.
Luts armastas lugeda ja tundis ka huvi inimloomuse mõistamise vastu.

Esimeses Maailmasõjas Luts oli farmatseut.
Sõja ajal ta abiellus Valentina Krivitskajaga ja nendele sündis poeg Georg.
Pärast sõtta asus perekond elama Tartusse, kus Luts töötas mõnda aega ülikooli raamatukogus ning ajas äri raamatukaupluse omanikuna.

Aastal 1922 asutati Tallinnas Eesti Kirjanikkude Liit ja Luts oli üks kolmekümnekolmest liikmest.
Sellest ajast elu lõpuni tegutses Luts elukutselisena kirjanikuna.
1945 a. Luts sai esimesena ESNV (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) rahavakirjaniku tiitli.

Luts kirjutas romaane, jutte, memuaare ja näidendeid.
Lutsu kõige tuntum teos on romaan "Kevade", mis ilmus 1912 a. "Kevade" peategelasele Arno Luts nimetas oma surnud venna järgi.
Lutsu kirjutatud lasteraamat "Nukitsamees" on samuti väga populaarne.

Oskar Luts suri 1953 a. Teda saadsid Pauluse kalmistule kümned tuhanded inimesed.