Kas on parem, kui keegi räägib võõrkeelt aktsendiga või aktsendita?

Minule on tähtis, et kuulajad saavad aru, millest rääkija räägib.
Mõnikord võõrkeele rääkijadel on imelik aktsent, mis ei kuuldu hästi, näiteks kui sakslased räägivad inglise keelt.
Aga kui rääkija räägib selgesti, see on ükskõik, kas ta räägib aktsendiga või aktsendita.
Ma ise ainult tahan rääkida aktsendita, aga fakt, et ma räägin kõva aktsendiga, võib olla ka abivalmis: kui näiteks eestlased kuulavad mind, kui räägin eesti keelt, nad teavad, et ma ei ole eestlanna.
Siis neil ei ole lootust, et ma räägiksin väga hästi ja võib-olla nad ise räägivad minule pikaldaselt.
Või nad ei räägi üldse.
Ma arvan, et kui keegi asub kaua ühel maal, ta hakkab kunagi rääkida vähem aksendiga ja siis teised inimesed ei või öelda, kas ta on välismaalane või ei.
Ma ei või tõesti õelda, kas on parem rääkida aktsendiga või aktsendita.
Mõnikord aktsent on ka meeldiv.

Kas on hea rääkijat parandada?

Jah, mu meelest see on küll hea.
Ja on ka hea, kui keegi parandab tihti ja kohe pärast viga.
Niimoodi õpilane õpib loodetavasti kiiresti.
Ma tõesti tunnen ise kuidas ma ei räägi keelt üldse, aga ma kuigi tean, et see on hea mulle, kui õpetaja parandab mind tihti.