Mina käisin nädalavahetusel Saaremaal.
Saaremaa on eesti suurim saar ja asub Läänemeres.

Ma ööbisin Kihelkonnas ja meri ei olnud kaugel.
Käisin igal hommikul meres ujuma ja siis sőin rannas hommikusööki.
Nautisin Saaremaa loodust mere ääres ja päevitasin terve päeva.
Őhtuti istusin ma vőrkkiigis ja vaatasin päikeseloojakut.

Täna tulin tagasi Saksamaale.
Ma elan Ida-Saksamaal Sachsenis ühes väikes linnas Erzgebirges.
Seal on teistsugune loodus kui Saaremaal.
Erzgebirge on mäestik ja sellepärast on seal palju mägesid.
Ükskőik, kuhu ma lähen - alati on mägine.
Erzgebirges on ilusad linnad, aga linnades on muidugi ka mäed.
Mőned ütlevad, et mäedel elab imelik mägirahvas.
Ma ei ole kindel, kas need inimesed on tőesti nii imelikud.
Neile meeldib üksik olla ja nad räägivad murrakut.
Mina saan nendest aru ja räägin ka natukene murrakut, aga teised inimesed, kes ei ole pärit Erzgebirgest, ei saa kőigest aru ja naerad.

Erzgebirges on palju metsi ja mulle meeldib metsades jalutama ja suvel seeni korjata.
Talvel saab maasusatama ja mägedes ka mäesuusatamist teha.
Lapsed kelgutavad ja ehitavad lumememme.
Mőnidel talvidel saab mägedes hästi külm olla.

Kevadel hakkab loodus ärkama.
Lumi sulab ära ja lilled hakkavad őitsema.
Linnud tulevad lőunast tagasi ja laulavad.

Suviti on mőnikord vihmane ja mőnikord päikesepaisteline.
Kui ilus ilm on, saab järvedes ujuma minna vői metsas vaikust nautida.

Siis on sügis käes ja lehed hakkavad langema.

Jőulud on Erzgebirges viies aastaaeg.
Erzgebirge on jőulugi tőttu väga kuulus.
Igal pool on väikesed ettevőtted, kus käsitööd/rahvakunsti valmistati.
Väga tuntud on suitsumehed (Räuchermännchen ehk Raachermannln) ja inglid.
Inimesed panevad jőuluajal Schwibbögen/Lichterbögen aknade ette.

Mulle meeldib Erzgebirges olla, eriti jőuluajal - siis tean, et olen kodus.
Aga mulle meeldib ka Saaremaal olla, sest seal on meri.

Palju inimesi küsivad, kas elamine on maal või linnas parem.
Mina elan praegu Göttingeni linnas, sest ma õpin seal.

Ma olen ühes väikeses linnas kasvanud: Thalheimis.
Thalheim asub Sachsenis, Zwönitzi jõe ääres.
Meil oli seal suur korter ja suur osa meie suguvõsast elas (või elab) Thalheimis.
Ma käisin Thalheimis koolis ja mul on ka palju sõpru selles linnas.
Ma mäletan, et ma olin tihti ühes raamatupoes, kui ma koolist koju tulin.
Raamatumüüja oli sõbralik naine, kellele meeldis juttu ajada.
Thalheimis käisime ka tihti sõpradele või sugulastele külla.
Mulle meeldis ka meie aias olla.

Aed asub äärelinnas mäe peal ja aias on väike maja, kus saab ka puhata.
Suviti ööbisime mõnikord selles suvilas või lihtsalt grillisime maja ees ja olime sõpradega koos.
Suveõhtud olid väga toredad.

1996. aastal kolis mu pere Jahnsdorfisse.
See on küla Thalheimi lähedal.
Me kolisime, sest mu vanemad ostsid maja.
Mina olin kurb, sest ma tahtsin Thalheimis elada ja seal koolis käia.
Ma igatsesin selle mugava kodulinna.

Jahnsdorf on igav ja Jahnsdorfi inimesed on imelikud ja mulle ei meeldi seal eriti.

Üheks aastaks elasin ma LõunaEesti linnas Tõrvas.

Tõrva on väike ja armas linn.
Kui Tõrva asuks Saksamaal, siis oleks küla.
Aga LõunaEestis on see üsna suur ja tuntud linn.
Tõrva kesklinnas on kohvikud ja poed, isegi kaubakeskus oli ehitatud.
Tõrva Gümnaasiumi lähedal on väga ilus järv ja ka teistes kohtades on järved.
Kui ma Tõrvas olen, saan ma siis ujuda või kohvikutes sõpradega aega veeta.
Mulle meeldis Tõrvas elada, sest väikese linnana on see mõnus linn.
Keskuses on tavaline linn majadega ja ääres on järved ja põllud.

Hetkel elan ma Göttingenis.
Kui ma võrdlen Göttingen ja teised kohad, kus ma elanud olen, on see suur linn, aga tegelikult ei ole nii suur.
Göttingeni kesklinnas on vanad majad ja alati palju noori inimesi.
Väga tuttav on Göttingeni ülikool.
Kuna Göttingenis on palju üliõpilasi, on siin natuke tartupärane.

Kokkuvõtteks saan ma ütelda, et elamisel nii maal kui ka linnas on eelised ja halvemused.
Linnas on lihtsam ühest punktist teisesse punktisse tulla, sest terve transpordistruktuur on parem kui maal.
Linnades on kinod ja teaterid, spordikeskused, ujulad, baarid, restoranid, muuseumid jne.
Kõikjal on poed ja peod ja elu ei saa igaveks muuta.
Veel saab linnas sõpru leida, kellega midagi teha saab.

Maal elada on teistmoodi.
Seal pole palju inimesi ja võibolla on tee linna liiga pikk, et ei saa iga päev linnas käia.
On muidugi ka raske, kui autot ei ole, sest autota on halb suureid sisseosteid teha või spontaanselt kuhugi sõita.
Aga maa eelised on ka: Näiteks saab omas majas või talus alati see teha, mis meeldib ja millal meeldib.
Maal on ka vaiksem kui linnas.
Võibolla oleks hea mõte maal elada ja linnas töötada.
Niimoodi oleks võimalik iga päev inimesi linnas kohtuda ja linna eeliseid kasutada, ja õhtul või nädalavahetusel saaks rahulikem olla