Eesti rahvas on laulav rahvas.
Eestlased laulsid alati ja erinevates olukordades: töötades, üksi olles.

Vana eesti laulu on võimalik eraldada kaheks osaks: reegilaul ja riimilaul.
Reegilaulud laulsid ilma muusika instrumentideta.
Reegilaulades iga võis alustada ühe tähega.
Enamus laule laulsid naised.
Uue rahvalaulu laulsid kirikutes koorides.
Üks laulja laulas ja siis koor kordnes.
Kui rahvas laulas, siis mõnikord nad tegid seda ringis.

Meie ajal vanarahvalaul on säilinud Setumaal ja Kihnu saarel.

Eesti laulud on midagi võtnud oma naabritest, nagu Läti, Venemaa.
Näiteks pille.

Eesti ajaloos on toimunud mitu laulupeod.
Esimene üldlaulupidu toimus 1869 aastal Tartus.
Seda korraldas Johann Voldemar Jaansen, kelle abiks oli Lydia Koidula.
Mõne aja pärast koolis laulupeode koht Tallinnasse.
1969 aastal oli üldlaulupidude 100. aastapäev, mis oli suur sündmus eestlastele.
Viimasel ajal mõned heliloojad kasutavad rahvalaulud oma loomingus, näiteks Mart Saar.
Praegu rahvalaulud on väga populaarsed.
Näiteks poisid Setumaalt laulsid rahvalaulud oma plaadil.

Kui rahvalaul saab nii popularseks kui see oli varem, siis rahvas saab oma ajaloo ka parem.