Eesti laulutraditsioonid lagunevad sügavalt ajaloost.
Vanem regivärsiline rahvalaul on kujunenud enam kui tuhat aastat tagasi.
Rahvalauludes me näeme rahva mineviku, sellepärast tutvumine rahvalauluga on huvitav ja kasulik.

Rahvalaule laulmine on mitmekesine.
Lauldi üksi olles, töötades, last kiigutades.
Rahvalaulas on palju loodus häälte, lastelaule, muinasjutte ning olme.
Tavaliselt naised laulsid igas kohas, ilma instrumentideta.
Regilaulu esitati eeslaulja ja koor vaheldumisi.
Eeslaulja arendas laulu ja koor kordas tema pärast.

18. sajandil lauldi laule kirikus.
Kirik ja külakoolid õpetasid põhiliselt saksa mitmehäälset koorilaulu.
19. sajandil muutus rahvalaul uueks tekkeks.
Laululehte trükimine aitas laulude laiemale levikule.
Sellel ajal mõjutas rahvalaulu eestlaste naabrid.
Näiteks, eestlased hakkasid bajaani mängima.

Laul mängib suurt rolli eesmärgi saavutamiseks.
19. sajandi lõppus laul oli rahvuslik sümbol.
See oli eestlaste rahvusliku tundmise ärkamisperiiod.
Esimese ülemaalise laulupidu organiseerimine oli eeskujuks kõikidele rahvusele.
Selline suursündmus pani aluse järgnevate laulupidude korraldamisele.
Laul mängis siin suurt rolli rahva ühendamiseks.

Hiljem muutus poliitiline seisukord Eestimaal ja korraldata laulupidusid oli keeruline.
Ajal, millal Eesti oli nõukogude riik oli veel keerulisem.
Kommunistliku partei kontroll oli range ja laulupidu repertuaar muutus ka.
Laulukoorid laulsid palju pealesunnitud propagandistlikke laule.

1960-70 ndatel aastatel ärkas huvi vanalauluks.
Ansamblid käisid arhiivis, otsisid vana laulu ja proovisid muuta stiili.
Laulupidu ei korraldati.

1980-ndate lõpus oli Eestis teine ärkamisaeg.
Eesti sai iseseisvust ja rahvalaulad said veel populaarseks.
1994. aasta juulis Tallinnas ja Tartus toimus laulupidu, et tähistada 125 aastat laulupidude traditsiooni.
Suur hulk tuli lauldest, sest see on tähtis ja populaarne pidu eestlaste hulgas.
Laulupidu on kõige tähelepanuväärsem ja massilisem manifestatsioon Eestis.

Rahvatemaatika lauldes on ka praegusel ajal populaarne.
Ansamblid proovivad uued stiilid, annavad uued loomingud vanale lauale.
Eesti lauljad kogu aeg võtavad osa rahvusvahelistest lauluvõistlustest, näiteks, Eurovision.
Kõik need faktid räägivad sellest, et eestlased on tõeline laulurahvas.