Eesti keel, mis on ilus ja hästi soobiv laulamiseks, Eesti ajaloo ja tema esmased traditsioonid, Eesti hing mis on avar, kõik see teeb Estlastest laulurarahvat.

Alustada tuleb sellest et kõikjal kus on võimalik rahvas kasutas laule, nagu väljendis vahend.
Emad oma kodudes, töö ajal põlludel ja hauadel... Vana ajal tuleb meenutada esimest laulu mille nime on regilaul.
See on hästi lihtne laul mis on vokaalne (ilma piilideta) seda võib lauda üksi, kahekesi, kooris jne.
Riimilised rahvalaulud tulid natukes hiljem nad on keerulisem ja seal juuba kasutakse pillid ja mõned teised instrumeendid mis tulid teisest maast nt Lätist - kaanel, ja Venemaal bojan.
Hakkati luua festivali ja tänu neile Eesti rahvas hakkas ka läheneda.
Koorid kirikust ning erinevatest kohtadest tulid ühele kohale, nii 1869 aastal Tartus see suur asi mille nimeks on laulupidu toimus.
Ja see tõsiselt oli tipphetk Eesti rahvale.
Niimoodi see läks, ja see laulupidu aitas inimesi tundma endast rahvanna Nõukoguajal ka.

Praegu kui me elame juba teises maailmas, kus ei ole oluline kes sa oled kui on niipalju võimalusi, kes teab võib olla laul päästab eesti rahvast ja see traditsioon hakkab jälle pärandama... On palju näitusi et laul veel elab ja noored inimesed teaved mis see on... Populaarne Viljanli Folk Fest; torupillide päevad, noored ansaamblid.

Neid "väiksed" asjad nagu laul võib tõesti aidata elama.