Õige see, et eestlased on laulurahv ja ma olen sellega täesti nõus, sest et ma ei tea veel mingit rahvust, mis paneb nii palju tähelepanu laulu või tantsu traditsioonidele.
Estlastele, laulmine on tähelepanuväärne kultuurinähtus - see on esteetiline ja emotsionaalne väljendusvahed, aga ka sotsiaalne tegevus.
Juba vanast ajast saab öelda et, laul oli väga oluline estlaste jaoks sellepärast et, nad kasutasid laulu nagu iseväljendusvahendina.
Estlased laulsid kogu aega: üksi olles, töötades, last kiigutades.
Ma võin öelda et, lauldi kõike tegevusi tegemises.
Siis võib öelda et, rahvalauludes kajastub rahva minevik, mistõttu on ka rahvalauluga tutvumine pisut nagu ajaloo uurimine.

Väga tähtis märkmida et, laulude laulmisega seotud palju erinevd ning olulised tähtajad.
Näiteks muusika- ning lauluharrastusega on seotud tihedalt eestlaste rahvuslik ärkamine 19. sajandi lõpupoole mil rahvuslikke haridus- ja muusikaseltse loodi baltisaksa kogukonna eeskujul nii linnas kui maal.

Kui vanal ajal, siis ka täna, estlased järgnevad laulda.
Selle põhul korraldakse Eestis palju kontserte ning laulupeosid.
Need laulupeod ühendavad kõike inimeste, kes esitavad seal.

Olen aru saanud et, Eestis on praegu palju folklööri rühmi, kes huvitunud eesti muusika traditsioonides, nad käivad arhiivides et leida rohkem informatsiooni sellest.
See täesti ühendab eesti rahvust.
Laulupidu korraldamine ning laule laulmine teeb inimeste omavaheliseid suhteid parem sest et, laulupidu on ka suur rahvapidu, kuhu tullakse koos perega, lootuses kohata sõpru, sugulasi ja tuttavaid, kes on üle kogu maailma kokku sõitnud.

Minu arvatest kõik see tähendab et, eestlased on täesti laulurahv ja kõik need traditsioonid mille poole nad panevad ettepanekut teevad neist laulurahva.