Praktiliselt iga rahvas omab mitmeid traditsioone millised on tekkinud palju aastat tagasi.
Need traditsioonid aitavad meile praegu kergemalt uurida rahva ajalugu.

Üks mitmest traditsioonidest Eestis on laulmine, teine on tantsimine.
Sellised lihtsad tegevused näiteks laulmine või tantsimine annavad teada kuidas toimus eestlaste elu varem ja miks võib eestlastest nimetada laulurahvaks.

Töötades põllul, ükski kodus olemas, koos sõpradega aega veetmas eesti naised ja mehed, vanad ja noored laulasid.
Laulamine koos aitab parem teha keerulistest tööd, kui teda on palju, veeta meeleldivalt pikade talveõhtu, parendada oma suuliseid oskuseid.
Sellepärast mõned rahvad panevad palju tähelepanu ja aega laulmisele, kui see tegi ja praegu teeb eesti rahvas.

Kooris, kirikus, laulupeol laulatakse mitmeteemalised laulud.
Neid on palju: poliitiline, isamaa teemad täiskasvanutele ja muinasjuttu teema lastele.

Laulupidu on suurepärane võimalus arendamiseks, laiendada oma ajalugu teadmisi ja kindlasti teada parem eesti rahvas, millega elasid eestlased mitme aasta tagasi.
Kindlasti võib nimetada eesti rahvast kui laulura.
Mulle paistaks, et mitte keegi enam ei või nii tore tuua oma elule laule nagu see tegi eesti rahvas.
Elustiil rääkib palju.
Ja see on mitmest aspektidest mis ütleb, et eesti rahvas on rahvas oma ajalooga, oma väärtusega.