Praegu Eesti on vaba riik.
Eestlasel on omapärane kultuur, oma tavad.
Eestimaal on üsna suur ajalugu, mis on kujunenud rahvalauludes.

Eesti kultuur sündi väga ammu.
Vanal ajal eestlased tihti laulusid, näiteks üksi olles, töötades, last kiigutades.
Nad jagunesid oma probleemidega, rõõmudega ja avastusega teine teistega lauldes.

18. sajandil muusika mängis suur rolli kirikute jaoks.
Seal koorilaulu levikuga kaasnes ka puhkpilliorkestrite asutamine - esialgu küll vaimuliku muusika mängimiseks, ja hiljem musitseeriti piduõhtutel ka tantsu saateks.

19. sajandil oli rahvuslik ärkamine Eestis.
Niimoodi 1869. aastal Tartus oli esimene laulupidu.
Sellest kujunes eestlaste rahvusliku kõrghetk.
See oli väga suur muusikaline sündmus, mis pani aluse järgnevate üldlaulupidude korraldamisele.

20. sajandil Eestis oli väga palju sündmusi.
Pärast Eesti Vabariigi loomist ja Vabadussõda muutusid laulupeod muusika suuruürituseks, mis toimusid Kadriorus praegusel lauluväljakul.
Alates 1947 aastal toimunud XII üldlaulupeost olid pidustused nõukogude korra tingimustes kommunistliku partei ja valitsuse range kontrolli.
Repertuaari osas kehtestati ranged reeglid ja laulda tuli palju pealesunnitud propagandistlikke laule.

Praegu Eesti on vaba riik, eestlased on tõiesti laulurahv.
Nad kujunesid oma ajalood oma lauludes.
Eestlaste keskel on niisugused komposiitorid nagu Saar ja Kapp, kes tegis üsna palju eesti musikaks.
Paljud töötasid kasutasid filmides.
Eesti rahvamuusika mõju on ka ja eesti pop muusikas.

Eestlased meeldivad oma muusikat, oma laulud.