Eesti keele kui teise keele test    Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab  - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;  - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

Mis teeb eestlastest laulurahva?

Ühelt poolt on see lihtne küsimus ja me võime sel hetkel vastata, et eestlased on väga musikaalne rahvas ja vanast ajast nad laulavad kodus ja tööl.
Aga teiselt poolt et täpselt vastata me peame pöörduma ajaloosse ja kultuurisee.
Seda ma tahaks teha.

Üldiselt võin öelda, et laulamine parandab meleolu.
See on eriti tähtis raskel ajal.
Eesti rahva ajaloos olid rasked ajad, kui teised riigid valitsesid Eestis.
Muidugi eestlased laulsid, et olla tugivamaid ja tõsta tuju.

Eesti vanemat rahvalaulu nimetatakse regivärsiline rahvalaul.
Sellest algas eesti laulamine.
See oli ainult vokaalne esindus: eeslaulja laulas ja arenes laulu aga koor kordas.
See oli koos liikumisega.
Rohkem laulasid naised kodutööd või käsitööd tehes, aga mõnikord laulasid ka mehed, näiteks pulmas.
Aga kõik meie elus areneb ja uued rahvalaulud olid teised.
Nende lauldi teistmoodi.
Inimesed kasutasid muusikainstrumentid, näiteks vene bajan või kannel.
Sõnad olid tõsisemad, kui varem, sest sellesse mõjusid kiriklaulud.
Tänapäeval regirahvalaulud on kadunud, võib olla ainult saaredel, näiteks Kihnul naised laulavad seda.

Igal rahval on oma kultuur, see tähendab oma laulud, teosed, kangelased.
Võin öelda, et kultuur teeb rahvast omapäraseks.

Arvan, et eestlastest teeb lauarahva see, et tänapäeval, kui on palju erinevaid muusikastiili, näiteks nissugused uued ja moodsad stiilid nagu hip-hop, "drum and bas", "alternative" mõned ja mõned eestlased kuulavad rahvamuusikat.

Tänapäeval on palju ansambleid, mis mängivad rahvamuusikat.
Inimesed käivad arhiivides, leiavad sealt vanalaulu, et need mängida.
See on väga hea nähtus, et mõned musikaantid on noored.
See tähendab, et traditsioonid käivad põlvest põlve.
Tänapäeval korraldatakse mitmesugused muusikaüüritused.
Nagu ma sain aru, kõige tundub on Viljandi folkloorfestival.

Rääkides üüritustest, muidugi ma pean ütlema Eesti laulupeost.
Selle peo olemasolu rääkib sellest, et eestlastele väga meeldib laulda.
Nendele see on tähtis kui teised kultuuri osad.

Esimene laulupidu oli 1869. aastal Tartust.
Aga see traditsioon on väga oluline ka tänapäeval.
Palju inimesi erinevates linnades laulavad kooris, käivad muusikakoolis, et osaleda laulupeos.
Mina ise olin ükskord laulupeos.
See on unustamatu mulje.
Seal oli nii palju inimesi, kõik laulasid, kõik olid väga õnelikud.
Seal sain aru, et laulamine ühineb inimesi, eestlased tunnevad, et nad on üks rahvas, laulurahvas!