Eesti keele kui teise keele test    Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab  - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;  - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

Laulmine on tähelepanuväärne kultuurinähtus.
Vanal ajal oli laulmine üks tähtis asi eest inimeste elus.
Eestlased sündisid lauluga ja surid ära ka lauluga.
Rahvalaulu kaasnesid niisugused tegevused, nagu laulmine üksi olles, töötades ja last kiigutades.

Rahvalauludes tihti laulavad rahva minevikus, mistõttu on ka rahvalaulud - tutvumine ajalooga.

Rahvalauludes räägitakse muinasjutte.
Siis kui noored omavahel kokku said rääkisid nad mõnikord oma vahel lauludega.
Kirikus lauldi vaimulike laule.
Aga 18. sajandil hakkas levima laulmine vaimulike lauli ka väljaspool kirikut.
Rahvalaulus oli kaks suurt osa, regilaul ja riimiline rahvalaul.
Regilaule laulsid naised, seda nad tegid kokku saades, käsitöö teedes.
Seda nad tegid ilma muusikata.

1869. aastal korraldati esimene ülemaaline laulupidu, mis toimus Tartus ja mis on ajaloolise tähtsusega sündmus.
Laulupeo korraldamise idee ja teostus tuli "Vanemuise" seltsist eesotsas Johann Voldemar Jannseniga.
Selles kujunes eestlaste rahvusliku liikumise kõrghetk.

Ühtlasi sai sellest musikaalne suursündmus, mis pani aluse järgnevate üldlaulupidude korraldamisele.
Laulupidu traditsioon algas Tartus, aga see kandus Tallinnasse 1896 aastal.

Laulupidu on ka praegu üks suurem ja tähelepanuväärsem sündmus, kus kogunevad eesti elanikud kogu eestist.
Siia tullakse koos perega, lootuses kohtuda sõpru, sugulasi või tuttavaid, kes on tulnud ka välismaalt.
Rahvas koguneb selleks, et laulda kaasa.
Need laulud on läbi aja kujunenud rahvuslikeks sümboliteks.