Kas võime me ööelda, et Estlased on laulurahv?
Miks nendel on niisugune status ja miks nad arvavad, et olevad laulurahva?
Muidugi see on vale?
Selles esses ma tahan rääkida sellest küsimusest rohkem.

Laul on nisugune tegur, mis alati kogus inemisi ja kuidas me kõik teame rahva laulud aitavad inemisi koos olla.

Laul võib rahuldama või tõusta meie jõudu, ja estlased teatsid sellest, sellepärast nad kasutasid (ja kasutavad praegu) selline "laulu maagiat".

_ algas esimene rahvalaulu festival ja juba rohkem kui _ selline, juba traditsiooni laulupeod ja festivaalid toimuvad.
Iga 4 aastat estlased kogusevad lauluväljakul, laulavad, tansivad ja pidustavad traditsioni üritus.
Juba praegu me võime ööelda, et estlased on laulurahv.
Aga seal on ka teised tegurid, mis räägivad, et eesti rahv alati oli laulurahvast.

Esiteks ma võin ööelda, et juba mitte sajandid kasutavad eestlased erinevaid muusika instrumente ja proovivad oma oskusi erinevas muusika ja laulu stiilis (näiteks pop, rock jne).

Teiseks - Eestis oli sündinud kogumaa tuntud inimesed, nägu Artur Kapp, Arvo Part (tema sümfoonia Requem for the Dream on väga tuntuv) ja teised.

Kolmandaks - eile juba lapsepõlves, lapsed oskasid laulda ja oli temal nisugune mäng, kus peasid nad suhtlema ainult laulaga.

Lõpuks ma võin ööelda, et estlased on tõesti laulurahv aga need laulud on läbi aja kujunenud rahvuslikeks sümboliteks.
Nende rahva laul, tants ja muusika praegu mitte ainult traditsioon või kultuuri ajalo aga eluviis.
Ja praegu on loomulik see, sest kui tavaline eestlane räägib nisugused sõnad nägu "rahvas" ja "laul", kohe ka mäletab "laulupidu".